/nginx/o/2019/01/02/11690386t1hb758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/14/11715554t1h5b3c.jpg)
Viis aastat Ida-Viru keskhaigla peaarsti ametit pidanud Aime Keis andis esmaspäeval teatepulga üle uuele peaarstile Toomas Kariisile, kes lubab muutusi, kuid mitte põhisuunas, milleks on heal tasemel arstiabi andmine.
Ida-Viru keskhaiglas vahetus peaarst
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Ma mäletan, et minu esimesed tööpäevad olid vahetult pärast reisi ja mind mõjutas ajavahe. Kaks esimest päeva oli palju kohtumisi, uusi nimesid ja inimesi. Ehkki oli ka neid, kellega ma olin tööalaselt varem kokku puutunud," meenutas Aime Keis oma esimesi tööpäevi Ida-Viru keskhaigla peaarstina. "Nüüdseks on kõik näod juba tuttavad ja majas ära ka ei eksi," lisas ta muiates.
TOOMAS KARIIS
Ida-Viru keskhaigla on kiiresti arenenud, kuid ülejäänud regioon ei ole järele tulnud.
Keisilt ameti üle võttev endine Ida-Tallinna keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja, gastroenteroloog Toomas Kariis tutvus Ida-Viru keskhaiglaga juba paar aastat tagasi. "Nii et haigla on mind juba varem jõudnud üllatada nii professionaalsete inimeste kui ka võrdlemisi hea infrastruktuuriga," sõnas ta.
Mitmed uuendused
Aime Keis ütles Põhjarannikule, et tuli oma viimasel päeval tööle rahuliku südamega. Nende viie aasta jooksul on käivitatud Kohtla-Järve keemiaravi, muudetud erakorralise meditsiini osakonna tööd, alustatud psühholoogilise ravi võimaluste parandamist.
"Peale selle oleme piirkonda tööle toonud uusi arste ning tegelnud välismaalt tulnud arstide keeleõppe ja integreerimisprotsessiga, mis pole olnud sugugi lihtne protsess," ütles Keis. Tema sõnul on seda tehtud aga väga hästi, millele viitab ka see, et mitmed siin alustanud välismaalt saabunud arstid on edasi liikunud pealinna suurhaiglatesse. See trend näitab ka välismaa arstide tugevat taset.
Välismaalt tulnud arstide integreerimisega peab haigla jätkama. Pärast seda, kui riik on võtnud nende hariduse kvaliteedi kontrollimise oma ülesandeks ja välismaalt siia saabunud arstide vastuvõtmise seadusega ära reguleerinud, on haiglate töö selles osas lihtsamaks läinud.
Arstide liikumine tööle ühest riigist teise pole aga midagi uut. "Pigem on küsimus inimeste suhtumises. Aga ma võin kinnitada, et ka mujal peale Tartu osatakse häid arste õpetada," ütles Toomas Kariis.
Edu ei tule, kui piirkond ei arene
Uute inimeste leidmisel edu saavutamisel on tegemist siis Tartu ülikoolist või välismaalt tulevate spetsialistidega, ei aita aga ainult haigla tööst, tõdesid nii lahkuv kui ka värskelt ametisse asunud peaarst. Selleks, et inimesed tahaksid maapiirkondades töötada, peab seda toetama kogu sealne sotsiaalne struktuur ning see on asi, millega tuleb omavalitsustel ja riigil tegelda ning millele tuleb tähelepanu pöörata. "Haigla arendamisel suhtleme me teiste suurhaiglatega ning meditsiinivaldkonnas on areng viimastel aastatel olnud väga kiire ja me oleme jõudnud Eestis juba Euroopa tasemele. Ida-Viru keskhaigla on kiiresti arenenud, kuid ülejäänud regioon ei ole järele tulnud," tõdes Kariis.
Aime Keis on sama meelt: residendid, kes siia tulevad, on juba pereinimesed, mis tähendab, et oluline pole ainult töö, vaid ka ümbritsev keskkond ja muu siin pakutav. "Keeruline on leida inimesi, kui ümberringi on vaid katkiste akendega poolikud majad," kinnitas ta, et see teema on erakordselt oluline.
Selleks, et piirkonnas oleks tugev sotsiaalne süsteem, mis pakuks inimestele elamisväärset keskkonda, on oluline osa ka heal tasemel arstiabil. "Meie oleme selleks valmis," lubas Toomas Kariis.
Uus peaarst lubab tuua keskhaiglasse muutusi. "Muutused on paratamatud − maailm meie ümber muutub ju ka," ütles Kariis. See ei tähenda aga, et muutuks põhieesmärk − heal tasemel meditsiiniteenuse pakkumine, mis on samal tasemel ülejäänud Eestiga.