Naiste tugikeskus-varjupaik tegutseb nüüdsest ka Narvas

Ida-Virumaa naiste tugikeskus-varjupaik soovis Narva leida kohaliku inimese, kelleks on meditsiinitöötaja taustaga Irina Vesselova.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Sotsiaalkindlustusamet rahastab uuest aastast naiste tugikeskust-varjupaika nii Jõhvis kui ka Narvas, nii et lähisuhtevägivalla all kannatavad naised ja lapsed saaksid nõustamist ning turvalist majutust kodule lähemal.

Naiste tugikeskustega, mis pakuvad naistele ja lastele mitmekülgset abi vägivallast väljumiseks, on kaetud kõik maakonnad. Erandiks on Ida-Virumaa ja Harjumaa, kus sotsiaalkindlustusamet sõlmis lepingu teenuse pakkumiseks kahes kohas.

Teenusele lisaraha  

Sotsiaalkindlustusamet lähtus nende maakondade kaheks jagamisel vägivallajuhtumitest ja elanike arvust.

"Meie soov oli olla klientidele veel lähemal ja sellepärast tuli ka lisarahastus, et seda võimaldada. Varem osutati teenust Jõhvi-põhiselt. On väga oluline, et nõustamiskeskus on nüüd olemas ka Narvas," märkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialist Andrea Kink.

Eesti varjupaikade liidu esinaise Eha Reitelmanni sõnul on Narva jõudmisega täitunud unistus, et ühtlase kõrge kvaliteediga teenus ning abi vägivalda kogenud naistele ja lastele oleks kõikjal kättesaadav.

Pöördujate arvu tõusus mängis suurt rolli kahe vägivaldses suhtes olnud naise mõrv meie regioonis.  

Ida-Virumaa naiste tugikeskuse-varjupaiga juhataja Lilli Andrejev tõdes, et narvalannad on saanud abi varemgi ja turvakorter on piirilinnas mitu aastat, aga nüüdsest on seal avatud ka nõustamisruum ning palgatud kohalik töötaja. "Oluline oli leida inimene, kes on Narvas sündinud, kasvanud ning elab seal. See tähendab usalduse loomisel väga palju."

Narva minek kasvatab suure tõenäosusega sealsete klientide arvu. "Narva naised on käinud meie juures Jõhvis aegade algusest (Ida-Virumaa naiste tugikeskus-varjupaik on tegutsenud üle kümne aasta − toim.), aga neid on olnud klientide seas kordades vähem, kui on tegelik vajadus," arvas Andrejev.

Irina Vesselova, kes eelmisel aastal panustas tugikeskuse-varjupaiga töösse vabatahtlikuna ja jätkab nüüd Narvas palgalise töötajana, leidis samuti, et teenust on kohapeal väga vaja.

"Püüame võimalikult palju levitada infot, et selline asutus on nüüd Narvas olemas, sest paljud pole sellega veel kursis. Tõenäoliselt kõige efektiivsem kanal on n-ö rahvaraadio − kui keegi on abi saanud, räägib ta edasi ja tekib usaldus," ütles Vesselova.

Narva naisi soovitakse valgustada ka selles osas, et tugikeskusesse-varjupaika võib pöörduda otse ning pole vaja oodata, et ohvriabi või kohalik omavalitsus neid sinna suunaks. Kohtumise saab kokku leppida, kui helistada ööpäevaringsel valvetelefonil 5333 2627.

Irina Vesselova on meditsiinitöötaja taustaga, läbinud töötukassa kaudu tugiisiku väljaõppe ja Tartu ülikoolis lähisuhtevägivalla-alase koolituse. "Ta saab teha kohapeal kriisinõustamist ja oskab hinnata naise abivajadust, kas tal on vaja kohtumist psühholoogi või juristiga. Kord nädalas sõidavad jurist ja psühholoog Narva kohapeale," selgitas Lilli Andrejev, kes käib samuti piirilinnas abiks.

Majutust vajavad vähesed 

Tugikeskusel-varjupaigal on Narvas üks ja Jõhvis kaks turvakorterit, aga ajutist peavarju vajavad siiski vähesed. "Enamasti on naistel koht, kus olla, ja varjupaik on viimane koht, kuhu tahetakse tulla," märkis Andrejev.

Kaugeltki kõik kliendid ei pöördu ka politseisse.

"Osasid takistab hirm, et mees maksab kätte, mida on ka juhtunud. Põhjuseks võib olla ka häbitunne, et kui teen avalduse politseisse, jõuab info kohalikku omavalitsusse. Vahel hoiab tagasi suur süütunne, et ei suutnud perekonda koos hoida − naised võtavad enda peale väga palju vastutust," rääkis Andrejev.

Ida-Virumaa naiste tugikeskusesse-varjupaika pöörduti eelmisel aastal üle tuhande korra, sealjuures oli 356 pöördumist rohkem kui aasta varem.

"Arvan, et suurt rolli mängis kahe vägivaldses suhtes olnud naise mõrv meie regioonis. Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised hakkasid tundma, et nende elu on ohus. Pöördujad on läinud aina nooremaks. Noored naised leiavad, et kui suhe ei toimi, ei tasu 10-15 aastat kannatada," ütles Andrejev.   

Andrea Kink märkis, et pöördumiste hulk on kasvanud üle Eesti. "Presidendi kõne andis päris korraliku tõuke selle teema suuremaks teadvustamiseks." 

Naiste tugikeskuse teenus on klientidele tasuta. Ida-Virumaa naiste tugikeskuse-varjupaiga selle aasta eelarve on ligi 100 000 eurot.

Tagasi üles