:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/16/16848145t1hf9e2.jpg)
Kohtla-Järve Punamütsikese lasteaias, mille renoveerimist ohustas siiani hankevaidlus, on taas ehitustöödega takistusi, sest ehitajad avastasid katuselt kajakapesad, milles munad sees. Keskkonnakaitsjad aga pesi puutuda ei luba.
Hanke võitnud OÜ Revin Grupp teatas keskkonnaametile, et tööd peaksid praegu algama, aga hoone ühe poole katusel on kajakate pesad, milles munad sees. Samas küsiti ametilt kinnituskirja, et selles hooneosas tuleb tööd peatada.
Amet: inimesed on ise linnaruumi lindudele sobivaks teinud
Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd teatas oma vastuses, et kajakad, vareslased ja tiirud on kujunenud linnaruumi loomulikuks osaks. "Inimestena oleme me loonud neile ise igati soodsad ja ohutud tingimused elamiseks: kergesti kättesaadav toit, lamedad katusepinnad, mis on ohutud pesitsemiseks, ja röövloomade vähesus. Mõned kajakad valivad pesitsemiseks ka haljasalasid ja lillepeenraid. Linnaruumist looduslikud linnuliigid kuhugi ei kao ja meil tuleb õppida nendega koos elama," kirjutas ametnik.
Ta viitas looduskaitseseadusele, mis keelab looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ning kahjustamise või pesade kõrvaldamise, välja arvatud elanikkonna- või lennuohutuse huvides või kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või -loomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks.
"Problemaatilistes kohtades saab ja peab territooriumi valdaja võtma enne pesitsusperioodi algust tarvitusele ennetusmeetmed, et probleemsed liigid ei saaks oma pesitsemist inimesele sobimatus kohas alustadagi. Varakult enne pesitsushooaja algust saab territooriumi valdaja regulaarselt piirkonda kontrollides ja hooldades ennetada probleemsete lindude pesitsuskatsetusi − kui vahetult enne pesitsusperioodi takistada lindudel pesitsema asumist, otsivad nad uue, turvalisema pesitsuskoha," teatas Tammekänd.
Kajakate pesitsusperiood algab märtsi teises pooles ja lõpeb juuli lõpus. Kajakad on pesahülgajad ja poegade pesast lahkumise järel pesad neile enam olulised ei ole. Järgmisel aastal sama pesa tavaliselt ei kasutata. Seetõttu saab pesad eemaldada pärast pesitsusperioodi.
Samuti tuleb keskkonnaameti sõnul rakendada häiringuid, et linnud pesitsemist ebasobivas kohas alustada ei saaks ning loobuksid ja koliksid ohutumasse kohta. "Kajakad on oportunistid ning kasutavad ära iga võimalust järelevalveta kohta pesade ehitamiseks. Tuleb arvestada, et pesitsusperiood on looduses igalt isendilt energiat nõudev ja nende elumust [elujõudu, eluiga] vähendav protsess ning seetõttu on isendi seisukohast eriti oluline, et see oleks ka produktiivne. Iga isendi ebaõnnestunud pesitsemine mõjutab liigi kui terviku elujõulisust ja jätkusuutlikkust. Ühegi loodusliku liigi järglaste saamisesse ei tohi kergel käel suhtuda. Seega on oluline just ennetustegevus, mis suunab linnud pesitsema sobilikumasse kohta," selgitas Tammekänd.
Keskkonnaamet palus oma vastuses kajakaid pesitsusperioodil häirida nii vähe kui võimalik, et vältida nende muutumist inimeste vastu agressiivseks.
Ehitust palutakse alustada teisest tiivast
Kuna nimetatud maja on U-kujuline, palus amet ehitustööd planeerida selliselt, et alustada pesade suhtes kõige kaugemast otsast ning anda linnuvanematele võimalus oma pojad iseseisvaks kasvatada. "Munadega pesade eemaldamine ja pesitsuse häirimine on keelatud. Kuna töö oli teada varem ning planeeritud, oleks töö tellija ja kinnistu omanik pidanud tegelema lindude pesitsema hakkamise ennetamisega," leidis Eike Tammekänd.
OÜ Revin Grupp eelarvestusjuht Mikk Jalak ütles Põhjarannikule, et kajakapesad on praegu vaid U-kujulise hoone ühe tiiva katusel.
"Seega saame teises tiivas loodetavasti töid alustada." Ehitajale on see olukord tema sõnul muidugi ebamugavam, aeganõudvam ja kulukam, sest tööde etappidesse jagamine venitab ehitusperioodi planeeritust pikemaks.
"Loodame, et saame kajakatega kokkuleppele ja segame üksteist võimalikult vähe," lisas Jalak.
Kohtuvaidlus ähvardas remondi nurjata
Ahtme linnaosas asuvale 43 aasta vanusele Punamütsikese hoonele uue elu andmiseks vajaliku 3,1 miljoni euro eraldamine oli õiglase ülemineku fondi üks esimesi suuri otsuseid Ida-Virumaal. Suure remondi tulemusel peaks muu hulgas paranema ka lasteaiahoone energiatõhusus, vähenema energia- ja muud ülalpidamiskulud ning suurenema taastuvenergia kasutamine.
Kohtla-Järve volikogu tegi juba eelmisel kevadel otsuse, et linn panustab sellesse ettevõtmisesse oma poolt kohustusliku rahasumma, mis ulatus üle poole miljoni euro. Selline kiire ja ladus start võimaldas mullu veel enne jaanipäeva ehitushanke välja kuulutada. Plaan oli suvel ehitama hakata, et tööd tähtajaks ehk 2025. aasta lõpuks valmis saada. Ent siis algas kohtuvaidlus, mis kestis ligi aasta. Ehitushankel osalenud firma Reparo Ehitus pole nõus sellega, et nende pakkumine kõrvaldati põhjendusega, et selles väljapakutud elektrispetsialist ei vasta nõuetele.
Sel kevadel jõudis vaidlus aga lõpule ning jõustunud kohtuotsusega Reparo Ehituse kaebust ei rahuldatud.
Nüüd läheb ehitusega kiireks, kuid linnapea on avaldanud lootust, et ehk on võimalik ajapikendust saada.