20 inimest otsis metsas ühte koera

Šarpei Bonja ei tundu end sugugi süüdi tundvat, et kakskümmend idavirulast olid sunnitud soojast kodust välja tulema ja lumme tuisanud metsa teda otsima minema. Foto: Anastassia Kivistik

Ligi neli tundi otsisid kakskümmend vabatahtlikku sügavate hangedega võideldes Kurtna metsas kaduma läinud koera. Päästeoperatsioon osutus edukaks.

Šarpei Bonja ja tema perenaine Viktoria sõidavad sageli linnast välja, et metsas jalutada. Koer jookseb seal meeleldi ringi, ajab jälgi ning läheb mõnikord perenaisest ka kaugemale, kuid on seni alati tagasi tulnud. Seepärast ei hakanudki Viktoria kohe muretsema, kui loom neljapäeval, 17. jaanuaril silmapiirilt kadus − küll ta tagasi tuleb. Ent aeg läks, aga koera ei tulnud...

Kohati ulatusid lumehanged vööni.

Ksenia Klotškova

Perenaine hõikus ja otsis koera ümbruskonnast kaks tundi. Mõistes, et ise ta koera üles ei leia, väljas aga hakkab pimenema − kell oli 17 peal − ja tuiskama, karmide talviste oludega mitte kohanenud koduloom aga ei pruugi ööd metsas üle elada, pöördus Viktoria abipalvega Ida-Virumaa vabatahtlike päästeorganisatsiooni Iga Elu poole. Nii ta ise kui ka tema abikaasa on selle organisatsiooni liikmed ja abistavad hätta sattunud loomi.

Vabatahtlikud vastasid Viktoria abipalvele kohe ning tunni aja jooksul saabus Kurtna järvede kanti osutatud paika ligi kakskümmend inimest Narvast, Vokast ja Kurtnast. Nad jagunesid gruppideks ning asusid viivitamatult koera otsima.

Koer leiti üles, kuid kohe teda kätte ei saadud

"Meesterahvad asusid maasturitega aeglaselt mööda teid ringi sõitma − kohale oli toodud isegi mootorsaan, millega sai mööda lagendikke liikuda −, meie aga läksime jalgsi jälgi otsima," rääkis üks Iga Elu liidritest Ksenia Klotškova. "Lumme tuisanud metsas polnud see kerge − kohati ulatusid hanged vööni. Jälgi oli ümberringi palju ning ilmselt oli mõni neist koera tähelepanu köitnud, et ta perenaise juurest nii kaugele ära jooksis. Uitasime kaua ja tulutult ringi. Õnneks oli meiega kaasas üks teine koer, kes ühel hetkel ärevile läks ja meid vastassuunas tirima hakkas. Otsustasime talle järgneda ning peagi avastasimegi rohkesti koerajälgi."

Mööda jälgi edasi liikudes märkasid otsijad peagi kadunud koera ja hakkasid teda nimepidi hõikuma, kuid loom endale ligi ei lasknud − tegemist on vabadust armastava ja tugeva koeratõuga, kes tunnistab vaid oma peremeest. Ksenia Klotškova sõnul tuli neil veel umbes kolm kilomeetrit koera järel metsas tiirutada, et teda silmist mitte lasta. Kui kohale jõudis teine otsijate grupp, sulgesid nad koerale igast küljest tee ning jäid ootama, kuni koera peremehed kohale jõuavad. Tuttavale häälele reageeris koer kohe ning hilisõhtul naasid kõik õnnelikult koju.

Abistavad nii inimesi kui ka loomi

""Iga elu on tähtis!" − selline on organisatsiooni Iga Elu deviis. Ning pole oluline, kas abi vajab inimene või loom," rõhutavad päästeoperatsioonist osavõtnud. "See juhtum kinnitab veel kord, et meie organisatsioon on alati valmis abivajajaile appi tõttama. Seepärast tuletame meelde, et kui te olete hätta sattunud või vajab kiiresti abi keegi teie tuttavatest, siis võib vabatahtlikega ööpäev läbi ühendust võtta telefonidel 5594 2595 (Aleksandr), 5358 1848 (Aleksei) ja 517 0581 (Ksenia)."

Möödunud aasta septembris otsisid Iga Elu vabatahtlikud Agusalu metsades kaduma jäänud 77aastast Ivani ning leidsidki ta üles, kuid kahjuks enam mitte elusana. Praegu on Iga Elu nimekirjades ligi sada inimest ning organisatsioon teeb koostööd teadmata kadunud inimeste otsingutega tegeleva sihtasutusega Kadunud. Organisatsiooni Facebooki rühmas, kuhu koondub kogu info otsingute kohta, on registreeritud üle 5000 inimese.