Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpetajad ja lastevanemad on juba mitu aastat rääkinud vajadusest liiklus kooli ümbruses ümber korraldada, et see kõigile võimalikult ohutuks muuta.

Eriti terav on see probleem hommikuti ja päeval, kui lapsed kooli lähevad või neil tunnid läbi saavad. Möödunud sügisel paigaldati kooli juurde platsile autode sissesõitu keelav märk − kooli territooriumile sissesõit on sestpeale lubatud vaid Järve gümnaasiumi juhtkonna kirjalikul loal. Novembris paigaldati keelumärgid ohutuse tagamiseks ka kooli lähedale tänavale.

Ohutumaks pole läinud

"Arvan, et sellega hoopis süvendati olukorda," pahandab seal kandis elav Merike Reiljan. "Peaaegu iga päev näen autosid, mis keelumärkidest hoolimata otse kooli vastas peatuvad, et lapsed seal välja lasta. Ühel päeval lugesin neid kokku kümmekond. Liiklus on seal kahesuunaline, talvel veel ka väga kitsas. Vastu tulev auto võib paigaldatud märke jälgides ka mitte pidurdada ja kaugel siis see õnnetuski enam on? Mis mõte säärasel piirangul on?"

Oma sõnade kinnituseks näitab Reiljan videot, mille ta oma telefoniga liiklusmärke eiravatest autodest tegi.

Kohtla-Järve linnavalitsuse korrakaitseametnik Timofei Korepov, kellega koos me nimetatud probleemsel tänaval ära käisime, kuulas pretensioonid ära ning palus videosalvestise neile saata, et korrarikkujate suhtes vajalikud meetmed tarvitusele võtta. Korepov sõnas, et nad on säärastest juhtumitest teadlikud.

"Algul me lihtsalt vestlesime korrarikkujatest autojuhtidega − nood põhjendasid oma teguviisi sellega, et polevat muutustest kuulnud, keelumärke aga polevat lihtsalt tähele pannud," rääkis Korepov. "Oma lapsi kooli toovad vanemad võivad auto seisma jätta endise bussijaama territooriumile − kellelgi ei tohiks olla raske sadakond meetrit koolini jalgsi minna. Talvel puhastatakse teid kuni ülekäigurajani regulaarselt. Keelumärkide paigaldamisest on möödas piisavalt aega, et autojuhid saanuks nendega harjuda. Seepärast hoiatame veel kord: enam me kellegagi vestlema ei hakka − hakkame korrarikkujaid rahaliselt karistama."

Korepov lisas, et Katse tänava sellel lõigul kõnniteed ei ole ning see oli samuti üks keelumärkide paigaldamise põhjus.

"Sügisel pidasime spetsialistide ja politseinikega nõu ning jõudsime järeldusele, et praegune variant on nimetatud probleemile parim lahendus. Mis puudutab rikkumisi, siis nendega tuleb võidelda ning mul on hea meel, kui linlased meile selles abiks on. Püüame siin sagedamini kontrollimas käia ja korrakaitsjatega senisest tihedamat koostööd teha."

Parkimine on ühistu mure

Merike Reiljan rääkis, et pärast keelumärkide paigaldamist Katse tänavale pole kahe sealse maja elanikel enam kusagile oma autosid parkida.

"Varem parkisime piki tänavat, kuna hoovis pole kohta, maja taha aga mahub ära vaid neli autot," ütles Reiljan. "Katse tn 7 asub ka minu firma kontor − kuhu autodega tulevad kliendid parkima peaksid? Mulle öeldakse, et endise bussijaama territooriumil on ruumi piisavalt, kuid see on ju kaugevõitu ja pealegi on autot ilma järelevalveta sinna jätta ka küllaltki ohtlik."

Elanike pretensioonidega autode parkimise suhtes ei ole Timofei Korepov aga sugugi nõus. Möödunud sajandi keskpaiku neid maju ehitades parklate rajamisele ei mõeldud, kuna nii palju autosid kui praegu inimestel siis ei olnud. Seepärast tekib praegu parkimisega probleem paljudel − ning sugugi mitte ainult Kohtla-Järvel.

"Parkimiskohtade eest peab hoolitsema korteriühistu," tõdes korrakaitseametnik. "Linnatänaval asuvat muruplatsi ei peaks parklaks muutma, nagu siin oli. Selle tõttu, et autod siiani piki tänavat pargivad, on Katse tänaval muru ammu ära rikutud − seda faktiliselt ei olegi ja ilme on siin väga armetu. Majal on oma territoorium ning kui elanikud parkimiskohti vajavad, siis tuleb neil koostada parkla projekt ning tulla parkla rajamise taotlusega linnavalitsusse. Ma usun, et ära neile ei öelda. Loodan, et tekkinud olukord aitab kaasa sellele, et siinne murukate taastatakse ja Katse tänav senisest ilusamaks muutub."

"Projekti koostamiseks ja parkla rajamiseks kulub palju aega. Praegu on minu meelest ainus variant selline: selleks, et elanikud ei kannataks, kuni parkla küsimus lahtine on, tuleb meile väljastada ajutised parkimisload parkimiseks endises kohas," pole Merike Reiljan korrakaitseametnikuga nõus.