Peaminister ei poolda Kohtla-Järve gümnaasiumi loomist täielikult eestikeelsena

Jüri Ratas ütles kolm aastat tagasi, et tema juhitavas Keskerakonnas ei ole kohta nendele Narva volikogu liikmetele, kes sealt tookord üksmeelselt välja astusid, aga nüüd on enamik neist tagasi võetud. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Peaminister Jüri Ratas teatas kolmapäeval riigikogus toimunud infotunnis, et Kohtla-Järve riigigümnaasium peaks tulema selline, kus lisaks eestikeelsele õppele oleks tagatud ka osaline venekeelne õpe. Peaministri sõnul on eestikeelse gümnaasiumi rajamine Kohtla-Järvele keeruline, kui mitte võimatu. 

"1. septembril 2019 alustab tõesti Kohtla-Järve riigigümnaasium tööd. Ja kõigile lastele, kes on võimelised õppima eesti keeles, siis sada protsenti see eestikeelne õpe neile tuleb võimaldada. Need lapsed, kes pole veel võimelised, on õpe nii nagu meie põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ette näeb, 60 : 40," vastas Ratas reformierakondlasest riigikogu liikme, Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi vilistlase Maris Lauri küsimusele.

Arupärija vastas, et kohalikud inimesed on segase olukorra pärast väga mures, sest neile lubati kohtumist ministeeriumi esindajatega, ent see lükati edasi. 

"See tähendab seda, et inimesed on väga tõsiselt mures. Kui te olete täna meediat jälginud, siis on saadetud välja avalik kiri selle kohta. Inimesed tahavad vastust. Tuleb märts, lapsed peavad valima kooli. Nüüd nad saavad teada, et eestikeelset gümnaasiumi ei tule ja nad peavad minema mujale õppima. Kas see on teie sõnum?" küsis Lauri

Ratas ei pea võimalikuks gümnaasiumi jätmist täiseestikeelseks. "See, et me nüüd 1. septembril automaatselt sada protsenti [eestikeelse] teeme, ma arvan te saate ka ise aru, isegi 18-19 päeva enne valimisi, et seda on väga keeruline teha kui mitte võimatu. Me teame seda, et seal on koolijuhiga olnud probleeme, me teame seda, et seal on vaja õpetajate koosseis komplekteerida, vastavad õppematerjalid komplekteerida. Loomulikult see kool on sajaprotsendiliselt eestikeelne kool, aga kui on neid lapsi, kes ei suuda täna seda õpet viia või, ütleme, õppida sajaprotsendiliselt, siis peame lähtuma põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, mis ütleb 60 : 40.  "See suund, kuhu me peame selle kooliga liikuma, on igal juhul parim suurepärane eesti keele õpe ja eestikeelne õpe."

Eile tegi avalduse ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul on nüüdseks täiesti selge, et Ida-Virumaa kohalikus kogukonnas tervikuna puudub valmisolek alustada poole aasta pärast 1. septembril Kohtla-Järve riigigümnaasiumis sajaprotsendilise eestikeelse õppega.*

„See ei tähenda taganemist kaugemast eesmärgist jõuda täielikult eestikeelse gümnaasiumini, kuid iga hinna eest pelgalt loosungitele toetudes seda läbi suruda ei ole vastutustundlik. Kooli käivitamiseks on tarvis

arvestada kõikide kogukonna liikmete valmisolekuga,“ ütles minister Reps.  „Näen, et Kohtla-Järvel alustavas riigigümnaasiumis on 100% eestikeelne suund neile, kes on selleks valmis. Kindlasti peab aga selle kõrval vähemalt esilagu jääma ka 60/40 proportsioonis õppekeelega hariduse saamise võimalus neile, kes täielikult eestikeelseks õppeks valmis ei ole.

Kolmapäeval tegid Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi vilistlased ja lapsevanemad pöördumise, kus soovisid kiiret selgust gümnaasiumi õppekeele kohta. Samuti nõutakse selles loodavas gümnaasiumis täielikult eestikeelse õppe sisseviimist. Haridus- ja teadusministeerium on seda tänavu ka lubanud, ent hiljem hakkas kõhklema ning praeguseni pole selget vastust õppekeele kohta andnud. Pöördumisele oli kolmapäeva hommikul alla kirjutanud 208 inimest.