/nginx/o/2019/02/13/11786015t1h2493.jpg)
Ööl vastu teisipäeva sadama hakanud märg ja raske lumi jättis Iisaku ja Kiikla elanikud pikalt elektrita, mistõttu seiskusid ka katlamajad ja pumbajaamad; vähemaid elektrikatkestusi tuli ette ka Mäetaguse alevikus ning Illuka ja Tudulinna piirkonnas.
Iisaku alevikus kadus elekter juba teisipäeva hommikul.
"Mõnes kohas jäi alles üks, mõnes kaks faasi, aga katlamaja töötab kolme faasi peal," rääkis Alutaguse abivallavanem Oleg Kuznetsov, et elektri kadumine seiskas ka katlamaja. Ja pumbamaja.
"Esimeses teates lubas Elektrilevi voolu taastada kella kolmeks, järgmises teates lubati taastada ööpäeva jooksul ja õhtul tuli uus teade, milles taastamise aega veelgi edasi lükati. Helistasin neile ja hakkasin survestama, selle peale leiti võimalus kusagilt teistkaudu elektriühendus tagada."
Vallavalitsus otsis päeval igaks juhuks ka muid lahendusi. Kuznetsov võttis ühendust kohalike päästjatega, kes tõid Narvast Iisaku päästekomandosse võimsa elektrigeneraatori − kui õhtuks muul moel voolu poleks saanud, oleks see katlamaja ära toitnud. Kaaluti ka õpilaskodu evakueerimist Mäetaguse hotelli või Illuka mõisa, õnneks polnud seda vaja teha.
Levi kaob meil pool tundi pärast seda, kui elekter kaob.
Oleg Kuznetsov
Kuna päeval oli ilm õnneks soe, siis kütteta jäänud korterites temperatuur väga madalale ei langenud.
"Mäetaguse alevikus oli ka osaliselt elekter ära, aga katlamaja ja pumplat see õnneks ei puudutanud. Kiiklas seevastu kadus elekter juba varahommikul, võib-olla isegi öösel ning sealgi jäid seisma nii katlamaja kui pumpla. Õnneks taastati Kiikla elektrivarustus õhtul kella kuue paiku. Lastekodu majades on pliidid ja kaminad, nii et nemad said toad soojaks," rääkis Kuznetsov.
Elektrita olid ka mõned Tudulinna piirkonna külad, osa Illuka alevikust ja Kuremäe alevik; üheski neist see muude teenuste kadumist kaasa ei toonud. Alajõe piirkonnas elektrikatkestust ei olnud.
"Leviprobleemid tekkisid muidugi igal pool; levi kaob meil pool tundi pärast seda, kui elekter kaob," tõi Kuznetsov vaat ei kõige valusa teemana esile. "Inimesed ei saa abi kutsuda, kui hätta jäävad, päästjad ei saa teada, kas ja kus nende abi vajatakse."
Selle koha pealt ei saa vallavõim ise muud ette võtta kui vaid probleemist valjusti rääkida. On räägitud ka: päästeametiga, maakonna kriisikomisjoniga, politsei- ja piirivalveametiga. Probleem on terav terves Eestis.
"Kui riik operaatoritele load väljastab, peaks tingimustes olema, et nad peavad levi igal juhul tagama − eriolukorras näiteks elektrigeneraatorite abil," leiab Kuznetsov.
Muus osas saab ja kavatsetakse Alutagusel midagi ette võtta küll.
"Meil on kolm päästekomandot, kes on ühiselt kirjutanud Est-Rusi programmi projekti võimsa elektrigeneraatori soetamiseks, vallavalitsus on selle projektiga samuti seotud. Väiksemad generaatorid, millega pumbajaamu töös saab hoida, on päästjatel juba olemas."
Kuznetsovi sõnul oli teisipäevane loodusest tingitud eriolukord vallavalitsusele hea õppetund.
"Arutame seda teemat vallavalitsuses põhjalikult, kavas on kohtuda ka päästjatega. Otsime võimalusi, kuidas tulevikus selliseid olukordi ära hoida või vähemalt leevendada. Arutame ka seda, kuidas elanikke sellistes olukordades teavitada."
/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
