Narvalased saavad oma elukeskkonda interaktiivsel kaardil uurida

Narva jõel on linnakeskkonna jaoks ülioluline roll, seda nii veetarbimise, elurikkuse kui esteetiliste väärtuste mõttes. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Keskkonnaagentuuris valminud  uurimus annab koos interaktiivse kaardiga põhjaliku ülevaate Narva linna keskkonnaseisundist, hinnates kliimat, vett, jäätmeid, välisõhku, elurikkust ja looduskaitset.

"Oleme keskkonnaülevaadete koostamisel võtnud suuna linnadele," ütles keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. "Esmalt valmis eelmisel aastal ülevaade Tartust ning nüüd Narvast. Mõlemad on uudsel kujul kaardirakendusena, mis annab linnaelanikele võimaluse vaadata just nende kodukoha ümbruses paiknevaid objekte. Mõlemal puhul on koostöö linnavalitsusega olnud väga hea ning oleme andnud oma tööd neile kasutamiseks."

Kaardirakendus annab linnaelanikele võimaluse vaadata just nende kodukoha ümbruses paiknevaid objekte.

Taimar Ala

Lisaks linnavalitsusele saavad tööga tutvuda ka kõik Narva elanikud ja kaugemadki  huvilised:  ülevaade on nii eesti kui vene keeles kättesaadav keskkonnaagentuuri (keskkonnaagentuur.ee) ja Narva linna kodulehel (narva.ee -> Narva keskkonnaseisund).

"Vasakus servas jookseb tekst koos graafikutega, paremal vahetuvad suuremad pildid ja kaardid, kuhu on võimalik sisse ja välja suumida, samuti eri kihte avada," tutvustas üks uurimuse autoreid, Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse teadur Marko Vainu töö kasutamise võimalusi.

Pinnaveest sõltuv linn

Narva veevarustuses kasutatakse peaaegu ainult pinnavett − koguni 99,99%. Tallinnas, kus pinnaveel on samuti väga suur osatähtsus, tarbitakse kümnendiku jagu siiski põhjavett.  Narvas kasutatavast pinnaveest moodustab omakorda 99% Balti elektrijaama jahutusveeks võetav vesi.  Suuruselt järgmine veetarbija on Nakro nahavabrik.

Kuna Narva ühisveevärgi veehaare asub Mustanina külas, siis need veekogused linna veevõtu arvestusse ei lähe, küll aga läheb ühisveevärgist tarbitud vesi  linna veekasutuse arvestusse. Ja veehaardest võetud vee kogused on viimase kümne aastaga üle kahe korra vähenenud − põhjuseks see, et elanikke on vähemaks jäänud, osa veetorustikke välja vahetatud ja uus veepuhastusjaam on vanast säästlikum.

Märgatavalt on vähenenud ka olmevee tarbimine elaniku kohta, Narvas siiski vähem kui Eestis keskmisena.

Puhas joogivesi, puhas õhk

Joogivee seire andmed näitavad, et norme ületavate analüüside osakaal on pidevalt langenud ning olnud viimasel viiel aastal ühe protsendi ringis. Põhjavett tarbivas Siivertsi linnaosas aastaid probleemiks olnud kõrge rauasisaldus saab selle aasta alguses tänu rauaärastusseadmetele lahenduse.

Narva õhk, kinnitas uuring, on väga puhas: alates 2008. aastast pole Narvas ühegi mõõdetava saasteaine aasta keskmine kontsentratsioon ületanud kehtivaid piirnorme ega isegi ulatunud nende lähedale.  Lisaks on viimasel neljal aastal enamik neid keskmisi kontsentratsioone  pidevalt langenud.

Väiksemate ajavahemike puhul on küll mõningaid ületamisi olnud (enamjaolt tolmu puhul); vesiniksulfiidi sisaldus − see mädamuna lõhnaga ühend, mida näiteks Kohtla-Järve õhus on päris tihti lubatust rohkem − on Narvas üksikute eranditega normist allpool. Teised seiratavad ühendid pole üldse norme ületanud.

"Eesti ülejäänud viie õhuseirejaama piirnormiületustega võrreldes on Narva linna õhk Põhja-Tallinna ja Tallinna Õismäe linnaosa kõrval üks puhtamaid, kui mitte isegi kõige puhtam," ütles Marko Vainu.

Keskkonnaluba omavate ettevõtete õhku heidetud saasteainete summaarsed kogused on alates 2005. aastast selgelt vähenenud; täpsema ülevaate saamiseks tasub uuringut lugeda.

Kaitstavad ja võõrliigid

Juttu on ka Narva kolmest kaitsealast ning 20 kaitsealuse liigi leiukohast või elupaigast: käpalised ja teder Kõrgesoos, kalad Narva jões ja Kulgu kanalis, kodukakk Pimeaias, nahkhiired bastionides ja jõeäärsetel aladel. Lisaks leiti 2014. aastal mitmest Narva veesilmast järvekonna. Järvekonn on Eestisse 20. sajandi alguses sisse toodud liik, kelle olemasolu ongi viimastel aastatel kindlaks tehtud vaid Narvas ja selle ümbruses. 

Võõrliike on Narvas teisigi: lisaks kogu Eestis probleemiks olevatele sosnovski karuputkele ja verevale lemmaltsale ka üksnes Narvas leitud kaug-ida unimudil ja marmorvähk.

Linna üldine liigirikkus hinnati uuringus kesiseks, seda küll mööndes, et Narva bioloogiline mitmekesisus on selgelt alauuritud.

"Olukorra parandamisele on igal narvalasel võimalik kaasa aidata nii veebilehe kui ka nutirakenduse kaudu oma vaatlusi loodusvaatluste andmebaasi sisestades," kutsus Vainu kohalikke elanikke tühje kohti täitma.

"Tõestasime selle uuringuga, et Narva on väga ilus ja elamisväärne koht, kus on hea vesi ja puhas õhk," võttis Taimar Ala räägitu kokku.