Õiguskantsler ei võtnud seisukohta Jõhvi eelarve asjus

Õiguskantsler Ülle Madise teatas Jõhvi volikogu opositsiooni esindajale, et järelevalve kohaliku omavalitsuse eelarve vastuvõtmise õiguspärasuse üle pole tema pädevuses. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Õiguskantsler Ülle Madise ei võtnud seisukohta Jõhvi tänavuse eelarve vastuvõtmise seaduslikkuse asjus, leides, et see pole tema pädevuses.  

"Õiguskantsler teeb järelevalvet kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle /.../ samuti isikute põhiõiguste ja -vabaduste ning hea halduse tava järgimise üle.  Valla- või linnaeelarve on formaalselt määrus /.../, oma sisult aga haldusesisene üksikakt. Põhiseaduse tähenduses kujutab valla- või linnaeelarve endast tulude, kulude ja finantseerimistehingute kirjeid. Valla- või linnaeelarves sisalduvaid käitumisjuhiseid peab järgima valla- või linnavalitsus. Eelarve kirjetest ei teki haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi.  Volikogu liikme õigused ei ole isiku põhiõigused, sest volikogu liige on põhiseadusorgani liige," teatas õiguskantsler volikogu liikme Aivar Surva pöördumisele saadetud vastuses. 

Küsimused ministeeriumile ja õiguskantslerile  

Jõhvi volikogu võttis koalitsiooni häälteenamusega eelarve vastu 24. jaanuari istungil. Kuigi opositsioon mainis sellel istungil korduvalt, et niimoodi ei saa eelarvet seaduse kohaselt vastu võtta, hääletas koalitsioon siiski eelarve vastuvõtmise poolt. 

Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Surva pöördus seepeale rahandusministeeriumi ning õiguskantsleri poole, et saada eelarve menetlemise seaduslikkuse kohta õiguslikku hinnangut. 

Tuleb välja, et omavalitsuste järelevalvega siis õieti keegi ikkagi ei tegele.

Aivar Surva

Rahandusministeerium teatas selle nädala algul vallavõimudele saadetud märgukirjas, et tutvunud eelarve menetlemise materjalidega, "peab paraku nõustuma järelepärimise esitaja kahtlustega, et valla eelarve menetlemisel ei ole järgitud KOKS (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus), KOFS (kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus) ning Jõhvi valla põhimääruses sätestatut". 

Peamisteks etteheideteks oli see, et Jõhvis puudub siiani eelarve menetlemise kord, mille peab volikogu määrusega vastu võtma, samuti pole volikogu pärast esimest lugemist määranud muudatusettepanekute esitamise tähtaega. Selle tähtaja määras volikogu esimees Eduard East, kellel sellekohane volitus puudus. Samuti pidas ministeerium rikkumiseks, et eelnõu teisele lugemisele saatmisel ei lisatud selle juurde muudatusettepanekuid ning eelnõu teksti muudeti oluliselt kaks päeva enne istungit. Seaduse järgi peavad kõik materjalid olema volikogu liikmetele esitatud hiljemalt neli päeva enne istungit. Muudatustega eelnõul polnud ka vallavalitsuse seisukohta. Samuti oleks kogu materjal ministeeriumi kinnitusel tulnud enne saata eelarve- ja majanduskomisjonile arutamiseks. 

Kokku on rahandusministeerium välja toonud seitse punkti, kus väidetavalt on Jõhvi eelarve menetlemisel seadustest ja valla põhimäärusest mööda vaadatud. 

Ka justiitsministeerium ei tegele

"Palume teil oma edasises töös pöörata tähelepanu nimetatud seadustest tulenevate nõuete täitmisele, kehtestada eelarve menetlemiseks vajalikud aktid ning korrigeerida vastavalt kehtestatud õigusakte," seisab ministeeriumi märgukirjas valla juhtkonnale. Siiski polnud märgukirjas mainitud, kas eelarve rikkumistega vastuvõtmine teeb selle õigustühiseks või mitte.

Õiguskantsler märkis oma vastuses, et nõustub rahandusministeeriumi märgukirjas toodud järelduste ja soovitustega.  

Aivar Surva ütles, et ka justiitsministeerium saatis talle äraütleva vastuse, kinnitades, et nemad tegelevad vaid üksikaktidega, aga eelarve on üldakt.

"Tuleb välja, et omavalitsuste järelevalvega õieti keegi ikkagi ei tegele. Milleks me üldse siis eelarvet kaks korda loeme?" viitas ta seaduse nõudele, et omavalitsuse eelarve projekt peab läbima vähemalt kahekordse lugemise.