Terviseameti andmetel on veevärkide joogivees üksikutes kohtades ülemäära rauda ja mangaani ning mõnel juhul pole päris korras veevärgi sanitaarse seisundi näitaja, ent midagi ohtlikku ükski analüüs ei näidanud ja joogivee kvaliteediga võib üldjoontes rahul olla.
Terviseamet saatis omavalitsustele aasta alguse tavapärase ülevaate veevärkide joogivee kvaliteedi kohta eelmisel aastal.
Kohtla-Järve linnas vastasid kõigis linnaosades kõik ühisveevärgist võetud analüüsid kõigi näitajate poolest nõuetele; sama hea oli olukord Narva-Jõesuu linnas. Jõhvis osutus ainsaks murekohaks OÜ Pesulux piirkond (Malmi ja Pargi tänav ning Narva maantee), kus veesüsteemi sanitaarset seisundit iseloomustav näitaja oli liiga kõrge. Tervisele see küll ohtlik pole, ent amet jätkab järelevalvet. Sillamäel on samasugune probleem ASi Sillamäe Veevärk süsteemis, sealgi jätkatakse põhjuse otsimist ja järelevalvet.
Terviseameti menetlusgrupi juht Marje Muusikus ütles, et Ida-Virumaal on joogivee olukord iga aastaga paremaks muutunud.
"Seda paremaks, mida rohkem on suuremad veekäitlejad veesüsteeme üle võtnud − neil on rohkem võimalusi asjad korda teha. Eelmise aasta andmete põhjal ei ole üheski piirkonnas joogivees midagi ohtlikku."
OÜ Järve Biopuhastus veevärkides on kolmes kohas veel siiski probleeme: nii Savalas ja Unikülas kui Purtse-Liiva piirkonnas on joogivees liiga palju rauda, Unikülas ka mangaani. Need veevärgid võttis ettevõte üle alles 2016. aasta lõpus.
Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Pärnamäe rääkis, et Purtses on leitud ja enda omandisse saadud maatükk, kuhu rajatakse uus kaev ning valla soovil ühendatakse sellega ka Purtse asum. Projekteerimishange on juba välja kuulutatud.
Savala ja Uniküla peaksid täiesti puhta joogivee saama tuleval aastal. Lisaks otsitakse uut asukohta Soonurme puurkaevule − kuigi analüüsid olid terviseameti andmetel korras, paikneb praegune kaev lauda kõrval keset põldu, mis kahtlemata pole hea asukoht.
Rauda ja mangaani on lubatust rohkem ka mõnes Alutaguse valla piirkonnas, mille OÜ Alutaguse Haldus pärast haldusreformi endiste valdade kommunaalteenuste osutajatelt üle võttis. Uus joogiveekäitleja otsib aktiivselt lahendusi.
Väiksemaid joogiveekäitlejaid, kelle suhtes terviseamet järelevalvemenetlust alustas, on mitmeid nii Alutaguse, Toila kui Lüganuse vallas. Mitte sellepärast, et vesi ohtlik oleks, vaid peaasjalikult ikka ülearuse raua- ja mangaanisisalduse pärast. Liiga kõrged on nende näitajad näiteks Vaikla puhkekeskuses, Permisküla puhkekülas, Kuru rannamajas, Alujoa puhkekeskuses ja Motovilla külalistemajas.
Paaris kohas märkis terviseamet ka kolilaadsete bakterite normi vähest ületamist või tõi hoiatavalt esile veevärgi sanitaarset seisundit iseloomustava näitaja. Lüganuse vallas asuva Merekalda pansionaadi veevärgis leiti ka lubatust rohkem ammooniumi ja nitraate.
Marje Muusikuse sõnul on väiksemate veekäitlejate puhul üldjuhul tegemist hooajaliselt töötavate veevärkidega, kus pidevat veetarbimist ei ole. Sealt võetakse uued proovid enne hooaja algust.