/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2019/02/21/11805415t1ha014.jpg)
Keskerakonna ja haridusminister Mailis Repsi ideed suruda Kohtla-Järvel kakskeelse riigigümnaasiumi loomise plaan jõuga läbi ei toeta ülejäänud kaks valitsusparteid: Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. Ministeerium teatas eile hilisõhtul Põhjarannikule, et minister on valmis pakkuma kompromissvarianti, mille kohaselt säilib gümnaasiumiõpe ka praeguses Järve gümnaasiumis.
Kui teisipäeval Kohtla-Järve gümnaasiumides käinud haridusminister Mailis Reps esitas Järve gümnaasiumis endiselt jäiga seisukoha, et riik ei tagane plaanist teha uuest riigigümnaasiumist segakeelne kool, mille vastu on eesti kogukond ja koolipere, siis Keskerakonna valitsuspartnerid on teist meelt.
Kolmapäeval korraldas nõupidamise kolmeliikmeline töögrupp, kuhu kuuluvad Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, haridusminister Mailis Reps ja sotsist siseminister Katri Raik, et arutada tekkinud olukorda ning otsida lahendust Kohtla-Järve gümnaasiumikonfliktile.
Seederi sõnul on Isamaa ettepanek, et uus gümnaasium oleks sada protsenti eestikeelse õppega. "Mis puudutab seda, et sinna viia ka 60/40protsendiline õpe, siis seda me ei toeta. Sajaprotsendiline eestikeelne kool tähendabki seda, et ta on sada protsenti eestikeelne kool ja selle kohaselt tuleb komplekteerida ka õpetajate kaader," lisas ta.
Tema sõnul on väga oluline, millisena see kool stardib, missugune keskkond sinna luuakse − sellest olenevad ka kooli maine ja hoiak kooli suhtes.
"Mis puudutab seda, kas on sinna kohe võtta 300 õpilast, kes on suutelised eesti keeles õppima, siis arvan, et tõepoolest ei pruugi olla. Siis peab see gümnaasium alustama õppetööd väiksemas mahus − ka see on võimalik."
Ta lisas, et need vene lapsed, kes pole suutelised gümnaasiumis täielikult eesti keeles õppima, tuleb aidata eriprogrammi järgi sellisesse küpsusastmesse, et nad oleksid selleks ühel hetkel võimelised, ja siis lähevad nad sinna eestikeelsesse gümnaasiumi. "Mitte nii, et paneme enne kõik kokku ja tekitame segakooli, vaid teeme seda nii, et sinna tulevad õpilased, kes on võimelised eesti keeles õppima. Selleks peab riik panema eraldi ressursse. Ma saan aru, et see on keeruline, aga ega lihtsaid lahendusi seal ei olegi. Eksperdid peavad selle ülemineku detailselt läbi mõtlema − seda ei tee kolm poliitikut Toompeal," rääkis Seeder.
Isamaa juht tõdes, et eesmärkide tasemel on ka Keskerakond deklareerinud, et toetab sajaprotsendilise eestikeelse gümnaasiumi eesmärki, kuid nemad näevad, et selle eesmärgini võiks jõuda riigigümnaasiumi kaudu, kus mingi aja jooksul toimub kaks paralleelset õpet eesti ja vene keeles. "Meie arvame, et see pole hea mõte. See peletab eesti keelt kõnelevad õpilased ära ja eesti kogukond pole sellega nõus ega võta seda omaks. Nii võime teha valestardi ootuste, kooli maine ja kõige muu suhtes. Gümnaasiumil võib kujuneda uue vene kooli maine ja eesti lapsed ei taha ikka sinna minna. Seda olukorda ei tohiks tekitada."
Sotsiaaldemokraadist siseminister Katri Raik ütles, et praegu on mitu võimalust. "Üks variant, et Järve gümnaasium jätkab munitsipaalkoolina või riigigümnaasiumina, teine võimalus, et uus gümnaasium alustab täielikult eestikeelsena. Selge, et enam pole siin tegemist hariduspoliitilise küsimusega. Me räägime riigipoliitikast.
Asi on tegelikult tõsine. Tegemist on eestlaste kogukonna appikarjega, et jätke meile meie keel ja meie kultuur alles, ning seda ei saa ignoreerida." Üks võimalus on Raigi sõnul veel, et tänavu ei toimu midagi, gümnaasiumi avamine lükatakse aasta võrra edasi ning aeg võetakse maha.
Sotsid on sellest aru saanud, et jõuga segakeelset kooli eestlaste ootusi arvestamata teha ei saa.
Katri Raik
"Sotsid on sellest aru saanud, et jõuga segakeelset kooli eestlaste ootusi arvestamata teha ei saa," sõnas Raik.
Peaminister Jüri Ratas kinnitas eile riigikogus korduvalt, et Kohtla-Järvele tuleb sada protsenti eestikeelse õppega gümnaasium, kus hakatakse õppima ka vene keeles. Ratas nimetas riigikogus esinedes Keskerakonna korraldatava gümnaasiumireformi kriitikuid ühiskonna lõhestajateks, teda omakorda süüdistasid aga opositsioonisaadikud Ida-Virumaa eestlaste tagakiusamises ja nende piirkonnast väljatõrjumises.
Haridus- ja teadusministeerium teatas kolmapäeva õhtul Põhjarannikule, et Mailis Reps kavatseb minna täna valitsuskabineti istungile ettepanekuga arutada kaht alternatiivi.
Üks võimalus on see, et 1. septembril avatakse Kohtla-Järve riigigümnaasium, kus on alguses võimalik õppida nii 100 protsenti eesti keeles kui ka 60/40 variandis viieaastase üleminekuga täielikult eestikeelsele õppele.
Teise variandi kohaselt alustab riigigümnaasium samamoodi 1. septembril, aga Järve gümnaasiumi baasil tekib selle filiaal, arvestades teisipäeval toimunud kohtumisi ja kohaliku kogukonna pöördumisi. See tähendab, et 100 protsenti eesti keeles on võimalik õppida mõlemas kohas.
