Sisekaitseakadeemia Narva kompromissmaja valmib 2020. aasta septembris

Erik Gamzejev
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisena peaks hakkama 2020. aasta sügisel välja nägema Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse hoone.
Sellisena peaks hakkama 2020. aasta sügisel välja nägema Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse hoone. Foto: eskiis

Neljapäeval sõlmivad Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikool firmaga Nordecon Narva õppekeskuse ehituslepingu.

Sõlmitava lepingu kohaselt läheb 2020. aasta septembris Narvas valmiva hoone ehitamine koos käibemaksuga maksma ligemale 18,5 miljonit eurot. Sellest 4,4 maksab Tartu Ülikool ja ülejäänud raha tuleb riigieelarvest. Hoone rajatakse Kerese tänavale, kus enne uue õppehoone valmimist asus Tartu Ülikooli Narva kolledž.

Tegu on niinimetatud kompromissmajaga. Praegune Keskerakonna, sotside ja Isamaa võimuliit lubas 2016. aasta lõpus sõlmitud koalitsioonilepingus kolida sisekaitseakadeemia peamaja Tallinnast Ida-Virumaale, kuid ei suutnud seda lubadust täita ja selle aasta alguses valminud Sisekaitseakadeemia uus hoone rajati ikkagi Tallinnasse. Kompromisslahendusena otstati ehitada üks hoone ka Narva, mida on nimetatud ka Sisekaitseakadeemia Narva kolledžiks.

Õppe-, treening- ja majutushoonet Narvas hakkavad lisaks akadeemia kadettidele kasutama Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad ning ühiselamuna ka  Tartu Ülikooli Narva kolledži tudengid. Hoonesse rajatav spordikeskus ja ujula avatakse ka linnaelanikele.

Õppekompleksi arhitektuurse lahenduse autor on Kolm Pluss Üks arhitektuuribüroo. Hoone brutopind on ligemale 12 000 ruutmeetrit. 

Avalikud ja poolavalikud ruumid on koondatud hoone esimesele korrusele ning majutusruumid ülemistele korrustele. Aatriumi alumine tasand on kujundatud hoonet läbiva ühise alana, mis on liigendatud tegevus- ja puhkealadega.

Hoone välismahus domineerivad eri funktsioone sisaldavad avatud ja suletud astmestikud – näiteks avalik ujula on nähtav välisvaatlejale, lasketiir aga peitub maastiku sisse. Õppekompleksi hooneid ühendab telg lipuväljaku, istumisalade, jalgratta varjualuste ja haljastusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles