/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2019/02/27/11829497t1hb472.jpg)
Auvere agropark, kus elektrijaama jääksoojust kasutataks kala-, linnu- ja taimekasvatuseks, on taas päevakorral, kajastudes ka hiljuti vastuvõetud Ida-Virumaa arengustrateegias 2019-2030+.
Auvere agropargis saaks soodsalt kasvatada kalu, linde ja taimi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest, et elektrijaama juurde kavandatakse suurt kala- ja kurgikasvatust, kirjutas Põhjarannik juba 2014. aastal.
Kasutamata maa
Toonane siseministeeriumi Ida-Virumaa nõunik Aimar Altosaar rääkis, et kava kohaselt hakatakse Auveres massiliselt kasvatama tuurasid ja lõhelisi. Osa vesiviljeluspargi territooriumist on aga mõeldud katmikaladele.
"Eestis pole liiga palju päikest ning elektrijaama jääksoojus võimaldaks ka talvel ja kevadel mõistliku hinnaga tomatit-kurki kasvatada," märkis Altosaar, lisades, et asjaajamiseks ja taristu väljaehitamiseks on arvestatud umbes kolm aastat.
Nüüd, rohkem kui kolm aastat hiljem, on vahepeal toppama jäänud projekt taas aktuaalne.
Ida-Virumaa omavalitsusliidu arendusspetsialist Hardi Murula märkis Narvas toimunud Ida-Viru strateegiapäeval, et uues maakonna arengustrateegias on pandud Auvere agropargi rajamisele suured lootused.
"Aastakümneid on räägitud sellest, et Ida-Virumaal tekib tänu põlevkivikeemiatööstusele väga palju jääksoojust, mis läheb raisku − praegu tõstame sellega ainult Narva jõe veetemperatuuri. Tahaks ära kasutada nii jääksoojust kui ka nüüdisaegseid ringmajanduse lahendusi," rääkis ta.
Seega nähakse maakonna ettevõtluse mitmekesistamise ühe tegevusena ette, et kaevandatud alad Auvere elektrijaama läheduses võetakse kasutusele. Agropargi rajamisega tegeleb sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus.
Sihtasutuse juht Teet Kuusmik märkis, et rajatav agropark oleks sobilik energiamahukaks köögivilja- ja kanakasvatuseks ning vesiviljeluseks. Piirkonnas saab kasutada elektri otseühendust (ilma ülekandetasudeta), jääksoojust ning elektri tootmise käigus tekkivat süsihappegaasi.
Kuusmik tõdes, et agropargi idee on küpsenud mitu aastat. "2013. aastal tekkis meil klient, kes soovis rajada tõupõrsaste kasvatust, milleks hakkasime otsima sobivat kohta. Samal ajal tuli tollane maavanem Riho Breivel jutuga, et üks Tartu ettevõtja kasvatab Auvere juures tuura. Sellest tekkis idee, et tuleks rajada agropark, kus ei tegeldaks ainult sea- ja tuurakasvatusega, vaid kasvatataks ka tomateid, kurke ja lilli."
Praegu tõstame elektrijaama jääksoojusega ainult Narva jõe veetemperatuuri.
Hardi Murula
/nginx/o/2019/02/27/11829496t1hbf48.jpg)
Ehkki seakatk tõmbas seafarmi rajamisele kriipsu peale ja tuurakasvatus on elektrijaama soojaveekanalis samuti lõppenud, elab agropargi idee edasi.
"Oleme sellega umbes pool aastat tegelnud − tutvustanud projekti eri ministeeriumides ja saatkondades. Eesti Energial on huvi tegelda roheliste projektidega. Meile on see sarnane tööstuspargi rajamisega, lihtsalt maht on suurem. Kui praegused tööstuspargid Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis on kokku 250 hektaril, siis agropargi territoorium tuleb 1500 hektarit," selgitas Kuusmik.
Esimese asjana tuleb teha detailplaneering, lahendada maaküsimused ning koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Selleks on arvestatud umbes kolm aastat. Samuti on vaja leida rahastusallikad, välja ehitada taristu ja projekti turundada. Taristu maksumus on hinnanguliselt 4,5 miljonit eurot.
Mitmekesisem ettevõtlus
Eesti kaubandus-tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv ütles, et tema suurim lootus seoses vastuvõetud arengustrateegiaga on Ida-Virumaa majanduse mitmekesisemaks muutumine. Sellega oleks ta vähem haavatav maailmamajanduses, eelkõige naftaturul toimuvast.
"Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse töö tulemusena on tulnud piirkonda uued nüüdisaegsed ettevõtted, mis kasutavad uusi tehnoloogiad ja loovad kvaliteetseid töökohti, kus saab viisakat palka. Kahtlemata tuleb siin edasi minna. Ka põlevkivisektor ise saab panustada sellesse, et meie ettevõtluspilt oleks mitmekesisem, ja seda ta ka teeb."
Tasakaalustatuma majanduse huvides võiksid Ilmjärve hinnangul areneda ennekõike masinaehitus, logistika, keemiatööstus, aga ka teenusmajandus.
"Ida-Virumaa paistab silma selle poolest, et meil on materiaalse tootmise ja teenuste sektori proportsioon mõnevõrra teistsugune kui mujal. Kui oleme ise piisavalt tublid, siis on lootust, et ka siia võiksid tekkida kõne- või teeninduskeskused, mis ekspordivad teenuseid üle maailma," tähendas Ilmjärv.