Ahtme elanikud on uue põlevkiviõlitehase vastu

See foto on tehtud möödunud suvel aherainemägede veere.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

OÜ Corestone Production esitas Kohtla-Järve linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse; pealinna ettevõte soovib Kose ja Ahtme piirile uue põlevkiviõlitehase rajada. Ehkki seda teemat pole esialgu isegi mitte arutatud, on Ahtme elanikud juba alustanud allkirjade kogumist selle projekti vastu.

Põhjarannik kirjutas möödunud suve alguses, et Jõhvi ja Kohtla-Järve piirile kavandatakse põlevkiviõlitehast, mis kasutaks kuni kümne aastaga ära aherainest toodetava killustiku kõrvalproduktina tekkiva peenpõlevkivi. Tootmisterritoorium asuks täielikult Ahtme aheraineladestu piires. Tõsi küll, toona kandis ettevõte teist nime − OÜ OSO Factory.

Suuremat vastukaja see uudis toona ei pälvinud, ent nüüd, mil Kohtla-Järve linnavalitsus teavitas potentsiaalse investori taotlusest algatada detailplaneering, on kerkinud pahameele laine: linnaelanikud on kategooriliselt vastu keemiatehase rajamisele elurajooni ja haiglakompleksi lähedusse, saadavad linnavalitsusse kirju, arutavad seda teemat aktiivselt sotsiaalmeedias ning on juba asunud koguma allkirju riigivõimudele saadetavale pöördumisele.

Detailplaneering on kavandatud kinnistule Ritsika väikekoht 3, mis asub Kohtla-Järve Ahtme linnaosas paikneval tööstusalal endise aherainemäe territooriumil. Selle kogupindala on üle 43 hektari, millest otseselt tootmise alla jääb ligikaudu 9 hektarit.

Kõik detailplaneeringuga seotud tegevused saavad olema avalikud.

Vitali Borodin

Kohtla-Järve arenguteenistuse abilinnapea Vitali Borodini sõnul on asukoht investoritele köitev: sealsamas kõrval on raudtee ja maantee, olemas on elektrivarustus ning õlitootmise tooraine saadakse kohapealt − OÜ Dream Hills Corporation toodetud OÜ Ahtme Killustik tegevuse käigus ülejäävatest põlevkivisõelmetest. Linnavalitsus on otsustanud alustada detailplaneeringut, ent ühes sellega teha igakülgsed uuringud, selgitamaks tehase võimalikku mõju keskkonnale: loodusele, õhule, inimeste tervisele. Muu hulgas on kavas uurida müratausta ja mõju põhjaveele.

Kõigepealt uuritakse

"Millegi keelamiseks või lubamiseks peab olema alus, seepärast tuleb kõigepealt kaaluda kõiki aspekte," sõnas Borodin. "Kahtlemata on linn huvitatud uutest töökohtadest: investori plaanide kohaselt saab uues tehases ainuüksi põhitootmises tööd ligikaudu 60 inimest ning see on meie tööstuslinna jaoks väga oluline. Ent tarvis on kaaluda ka uue tehase võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja seega ka inimeste tervisele. Seepärast arvan, et detailplaneeringut võib alustada, kuid samal ajal tuleb põhjalikult hinnata tsehhi võimalikku keskkonnamõju."

Borodin lisas, et detailplaneeringu algatamise küsimust arutatakse järgmisel nädalal erialakomisjonides, kuu lõpus aga on kavas saata see arutamiseks linnavolikogusse.

"Ma ei näe praegu mõtet arutada, milline saab olema uurimuse tulemus ja kas ehitusluba võib väljastada või mitte," rõhutas Borodin. "Kõigile on teada, et varem tegutses Vana-Ahtmes mitu tööstusettevõtet: soojuselektrijaam, ehitusplokke tootnud tehas, autobaas jm, seega oli keskkonna olukord seal keeruline. Ka mina ise olen selles rajoonis üles kasvanud, seepärast tean seda omast käest. Kusjuures tol ajal ei olnud keskkonnanõuded nii ranged nagu praegu. Praegu on tööstustehnoloogiad muutunud ökoloogiliselt puhtamaks, ent samal ajal on ka keskkonnastandardid varasemast tunduvalt karmimad. Uuringuid hakkavad tegema oma ala spetsialistid ning lõplik otsus sõltub sellest, milliste järeldusteni nad jõuavad. Kui ettevõte võib keskkonda potentsiaalselt oluliselt kahjustada, siis peatab linnavalitsus tsehhi rajamise protsessi veel enne selle ehituse algust."

Kulub vähemalt aasta

Borodini sõnul võib kõikide vajalike uuringute tegemiseks kuluda aasta-poolteist. Kuna kinnistu, millele uut tehast kavandatakse, asub Jõhvi valla piiril, tuleb küsida ja arvesse võtta ka Jõhvi valla elanike arvamusi, samuti keskkonnaameti, päästeameti ja loomulikult linnaelanike seisukohti.

"Kõik detailplaneeringuga seotud tegevused saavad olema avalikud ning kõikidest käimasoleva protsessi etappidest hakkame elanikke informeerima, et ei tekiks mingit mõistmatust," lubas ta. "Linna uusi töökohti loovad investeeringud on alati teretulnud, ent uute tootmiste rajamisel on kohustuslik tingimus see, et neil puudub negatiivne mõju inimeste elule ja tervisele. Seepärast oleme me huvitatud linlaste aktiivsest osalusest nimetatud detailplaneeringu arutelul. Kahjuks näitab praktika, et senini on kutsetele säärastele aruteludele vastanud vaid üksikud huvilised. Loodan, et seekord on linlased varasemast aktiivsemad ja aktiivsusrekord saab löödud."

Tagasi üles