Põhjarannik kirjutas möödunud suve alguses, et Jõhvi ja Kohtla-Järve piirile kavandatakse põlevkiviõlitehast, mis kasutaks kuni kümne aastaga ära aherainest toodetava killustiku kõrvalproduktina tekkiva peenpõlevkivi. Tootmisterritoorium asuks täielikult Ahtme aheraineladestu piires. Tõsi küll, toona kandis ettevõte teist nime − OÜ OSO Factory.
Suuremat vastukaja see uudis toona ei pälvinud, ent nüüd, mil Kohtla-Järve linnavalitsus teavitas potentsiaalse investori taotlusest algatada detailplaneering, on kerkinud pahameele laine: linnaelanikud on kategooriliselt vastu keemiatehase rajamisele elurajooni ja haiglakompleksi lähedusse, saadavad linnavalitsusse kirju, arutavad seda teemat aktiivselt sotsiaalmeedias ning on juba asunud koguma allkirju riigivõimudele saadetavale pöördumisele.
Detailplaneering on kavandatud kinnistule Ritsika väikekoht 3, mis asub Kohtla-Järve Ahtme linnaosas paikneval tööstusalal endise aherainemäe territooriumil. Selle kogupindala on üle 43 hektari, millest otseselt tootmise alla jääb ligikaudu 9 hektarit.
Kõik detailplaneeringuga seotud tegevused saavad olema avalikud.
Vitali Borodin
Kohtla-Järve arenguteenistuse abilinnapea Vitali Borodini sõnul on asukoht investoritele köitev: sealsamas kõrval on raudtee ja maantee, olemas on elektrivarustus ning õlitootmise tooraine saadakse kohapealt − OÜ Dream Hills Corporation toodetud OÜ Ahtme Killustik tegevuse käigus ülejäävatest põlevkivisõelmetest. Linnavalitsus on otsustanud alustada detailplaneeringut, ent ühes sellega teha igakülgsed uuringud, selgitamaks tehase võimalikku mõju keskkonnale: loodusele, õhule, inimeste tervisele. Muu hulgas on kavas uurida müratausta ja mõju põhjaveele.
Kõigepealt uuritakse
"Millegi keelamiseks või lubamiseks peab olema alus, seepärast tuleb kõigepealt kaaluda kõiki aspekte," sõnas Borodin. "Kahtlemata on linn huvitatud uutest töökohtadest: investori plaanide kohaselt saab uues tehases ainuüksi põhitootmises tööd ligikaudu 60 inimest ning see on meie tööstuslinna jaoks väga oluline. Ent tarvis on kaaluda ka uue tehase võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja seega ka inimeste tervisele. Seepärast arvan, et detailplaneeringut võib alustada, kuid samal ajal tuleb põhjalikult hinnata tsehhi võimalikku keskkonnamõju."