Kultuurkapital taotleb Jõhvi vallavalitsuse nõustaja Avo Viioli pankrotti

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avo Viiol.
Avo Viiol. Foto: SCANPIX

Eesti Kultuurkapital esitas 8. märtsil Viru maakohtule avalduse oma kunagise juhi Avo Viioli eraisiku pankroti väljakuulutamiseks.

Kultuurkapital teatas, et Viiol riisus aastatel 1999-2002 kultuurkapitalist ametiseisundit kuritarvitades 8 521 910 krooni ehk 544 649 eurot, millest ta on praeguseks tagastanud 5326 eurot. Viiol väitis, et mängis selle raha kasiinodes maha.

Võla tagasinõudmisega tegeleb kohtutäitur, kuid viimane makse Viiolilt laekus 2016. aastal.

Samas on avalikkusele teada, et Viioli firma on regulaarselt osutanud nõustamisteenuseid nii Jõhvi vallavalitsusele, kui teistel asutustele.

Näiteks palkas Jõhvi vallavalitsus Viioli firma viimase teehoolduse hanke dokumentide ettevalmistamiseks. 

Vallavanem Martin Repinski rääkis eelmise aasta lõpus volikogus, et kuna vallas oli parajasti ettevalmistamisel mitmeid hankeid ning senise kahe asemel töötab vaid üks hankespetsialist, kellel käinuks kõik need hanked üle jõu, palgatigi Viioli firma. "Miks valisime just Avo Viioli? Tegime taustauuringud ning selgus, et Jõhvi vald on temalt korduvalt hankedokumentide ettevalmistust tellinud."

Kultuurkapitali teatel ei täida Viiol oma kohustusi. "Kultuurkapitali ainus võimalus on seetõttu taotleda eraisiku pankrotti. See annab täiendavaid juriidilisi võimalusi motiveerida võlgnikku oma võlga hüvitama ning annab Kultuurkapitalile vajaliku ajavaru, sest pankrotimenetluse algatamisega peatub ka Kultuurkapitali nõude aegumine Avo Viioli suhtes," teatas Kultuurkapital lisades, et muidu aeguks nõue 2021. aasta aprillis.

Põhjarannik kirjutas juba 2011. aastal, et Avo Viiol tegutseb Ida-Virumaal juba aastaid eduka eraettevõtjana, ehkki viimati maksis ta omal ajal Kultuurkapitalilt riisutud ning mänguautomaatidesse lastud 8,5 miljonist kroonist riigile tagasi 2008. aasta lõpus, kui talt laekus 3470 krooni ja 25 senti.

Viiol ise oli tookord oma tegemistest rääkides tõrges, põhjendades seda asjaoluga, et temast kiputakse ajakirjanduses vaid halba kirjutama. Korduvale küsimusele, mis põhjusel ta pole oma võlast pikka aega sentigi tagasi maksnud, ehkki tema firma kasumit teenib, Viiol Põhjarannikule ei vastanud. "See on ebameeldiv teema ja kui te midagi muud ei küsi, siis ärge seda ka küsige," sõnas ta.

Viioli sõnul on tema võlateemat ajakirjanduses ebaproportsionaalselt palju käsitletud.

Tollane Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar ütles, et ei näe probleemi selles, et vallale osutab teenust riigile miljoneid võlgu olev ning raha visalt tagastav isik. "See, kas ta oma kohustusi täidab, on tema isiklik asi, mina siin probleemi ei näe," sõnas Võhmar, kelle kinnitusel on Viioli pädevus hangete läbiviimisel väljaspool igasugust kahtlust. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles