Narva võib taganeda riigigümnaasiumi rajamise kokkuleppest

Narva linn eesotsas praeguseks volikogu ebasoosingusse sattunud linnapea Tarmo Tammistega ning riik eesotsas haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga allkirjastasid 2018. aasta 11. aprillil kokkuleppe rajada 2022. aasta septembriks Narva riigigümnaasium. Nüüdseks on Narva volikogu valmis selle koostöö uue pilguga üle vaatama.

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva linnavolikogu võib tühistada eelmisel aastal haridusministeeriumiga sõlmitud kokkuleppe rajada 2022. aasta septembriks Narva riigigümnaasium. Selle lepingu tulihingeline vastane on olnud Narva populaarne poliitik Mihhail Stalnuhhin, kes on seetõttu tülli pööranud nii oma erakonnakaaslastega Narvas kui ka linnavõimudega. 

Vajadusest tühistada Narva ja riigi ühine plaan rajada piirilinna riigigümnaasium on Mihhail Stalnuhhin rääkinud 2017. aastast peale. Just selsamal põhjusel on ta ülejäänud linnajuhtidega ka opositsiooni jäänud. Ent poliitilised tuuled muutuvad ning Stalnuhhini muret munitsipaalgümnaasiumide kaotamise pärast on nüüdseks linnavolikogus kuulda võetud.

4. märtsil ütles Stalnuhhin Põhjarannikule, et hakkab selles küsimuses otsima toetust 30 Narva linnavolikogu liikme seast ning proovib innustada oma meelsust avaldama ka kohalikku üldsust − kuni miitinguteni välja. Seda kõike selleks, et munitsipaalgümnaasiumid Narvas alles jääksid ning riik õpet sajaprotsendiliselt eestikeelseks ei muudaks.

Küsimus taas päevakorras

Narva linn eesotsas praeguseks volikogu ebasoosingusse sattunud linnapea Tarmo Tammistega ning riik eesotsas haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga allkirjastasid 2018. aasta 11. aprillil Narva riigigümnaasiumi loomise lepingu. Sellele eelnes pikk detailide kooskõlastamise protsess. Lepiti kokku, et riigigümnaasium ehitatakse riigieelarve rahaga Puškini tn 33 asuvale krundile 2022. aasta septembriks.

Me arutame seda praegu ja kuulame ära erisugused arvamused.

Irina Janovitš

Narva linnavolikogu esimees Irina Janovitš tunnistas sel nädalal Põhjarannikule, et tema tõstaks riigigümnaasiumi rajamise küsimuse uuesti päevakorda. Tema sõnul on sellest juba ka räägitud. "Arutame seda praegu ja kuulame ära erisugused arvamused."

Ent Janovitši arvates võiks ka olemasolev leping esialgu jõusse jääda, kuna see näeb ette, et kuni 20 protsenti Narva gümnasistidest saavad õppida ka kusagil mujal, st alles on jäetud teoreetiline võimalus säilitada üks-kaks munitsipaalgümnaasiumi.

Janovitš märkis, et volikogus on juba menetlemisel Stalnuhhini projekt, millega too tahab määrata kindlaks need kaks konkreetset kooli, kus gümnaasiumiklassid pärast riigigümnaasiumi avamist alles jäävad. Tõsi küll, juba paar kuud ei ole õnnestunud seda projekti hariduskomisjonis arutada.

Riigigümnaasiumi rajamise plaan ei meeldi

Janovitš tuletas meelde, et paralleelselt volikogu juhtimisega on ta Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktor ning koolijuhina ei suhtu ta riigigümnaasiumi loomise lepingusse just hästi. Janovitš on veendunud, et munitsipaalkoolide gümnaasiumiklasside sulgemine jätab inimesed töö ja palgata. Peale selle on gümnasistid iseenesest tema sõnul väga olulised.

"Gümnasistid toovad kooli väga palju energiat, oma traditsioone, pidusid. Kui koolis on nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiosa, siis toimub suurepärane kasvatusprotsess, kuhu on kaasatud nii suured kui ka väikesed lapsed," rääkis ta. "Näiteks kui võrrelda 9. ja 12. klassi, siis on tegemist täiesti erisuguse energeetikaga, sootuks isesuguste emotsioonidega. Gümnaasiumiõpilastega ei toimu enam niivõrd õppeprotsess, kuivõrd koostöö ning minul kui koolidirektoril on raske neist lahkuda."

Narva linnavolikogu aseesimehe ja hariduskomisjoni liikme Larissa Olenina sõnul on väga raske öelda, kas riigigümnaasiumi rajamise leping tuleks uuesti üle vaadata või sootuks tühistada. Ent tema meelest on Mihhail Stalnuhhini ideel alust.

"Kui Narva ei looda sellist gümnaasiumi, kus gümnasistidel on võimalus säilitada heal tasemel emakeel ja seejuures omandada ka heal tasemel eesti keele oskus, siis ei ole riigigümnaasiumil mõtet," arvab ta.

Eraldi gümnaasium oleks hea

Olenina sõnas, et kui kõnealune leping alles ettevalmistamisel oli, hääletas ta tulevase riigigümnaasiumi poolt, et Narva noored endale nüüdisaegse õppekeskkonnaga uue hoone saaksid. Oma pedagoogilisest kogemusest teab Olenina, kui raske on õpetajatel näiteks 4. klassi õpilastelt gümnasistidele ümber lülituda.

"Gümnasistidega tuleb rääkida tõsiselt nagu täiskasvanutega, neid pole vaja ninnutada," selgitas Olenina.

Samas on ta mures keeleaspekti pärast.

"Kooli võib ehitada erisuguselt ning koolis, kus õpe toimub 60/40 süsteemis, võib olla väga hea nii eesti keele kui ka aineõpe. Ent jätta meie lapsi − tervet suurt Eestis elavat diasporaad − vene keeleta ei saa. Filoloogina tean, et hea emakeeleoskuseta on väga raske rääkida ka heast eesti ja ka mis tahes võõrkeele oskusest."

Eesti kogukonnas levivaid hirme koos vene lastega õppimise pärast peab Olenina alusetuteks: Ida-Virumaa eesti lapsed õpivad nõnda vene keelt, mis on Eestis samuti nõutud.

"Nad peavad pärast nagunii kõik koos olema, Tallinnas või Tartus hakkavad nad õppima ühes keeles ja omavahel suhtlema," sõnas Olenina.

Ministeerium on Narva algatuseks valmis

Olenina nõustus, et riigigümnaasiumi rajamise kokkuleppe küsimuse juurde tasuks tagasi tulla, kuna olukord muutub iga päevaga.

"Kool pole ju mitte lihtsalt hoone ja isegi mitte õppekeel, vaid õpilastega töötamise süsteem. Tänapäeva gümnaasiumis peab gümnasistile olema tagatud individuaalne lähenemine, teda peab abistama tulevase karjääri rajamisel juba 10. klassist peale," selgitas Olenina.

Haridus- ja teadusministeeriumist Põhjarannikule antud kommentaaris ei eitatud võimalust Narva riigigümnaasiumi rajamise lepingut muuta või see lõpetada. Ent koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal rõhutas, et Narva võimud pole sellise ettepanekuga nende poole esialgu pöördunud. "Seepärast ei pea me vajalikuks oletuste põhjal oma seisukohta kujundada," vastas Trummal küsimusele, kuidas suhtub ministeerium säärasesse võimalikku sündmuste käiku.

"Osapooltel on juriidiliselt võimalik lõpetada leping ühepoolselt. Sellisel juhul peab osapool arvestama otsusega kaasnevate õiguslike tagajärgedega. Selliseid olukordi riigigümnaasiumide rajamisel pole aga ministeeriumil varem olnud," sõnas Trummal.

Narva riigigümnaasiumi loomise kava

* 2018. aasta 11. aprillil allkirjastasid Narva linn ning haridus- ja teadusministeerium Narva riigigümnaasiumi loomise lepingu.

* 2018. aastal koostas Narva detailplaneeringu Puškini tn 33 asuvale krundile, kus praegu paiknevad tühjad hooned.

* 2019. aasta märtsist maini toimub arhitektuurikonkurss.

* 2019. aasta augustist 2020. aasta augustini on kavas gümnaasiumihoone projekteerimine.

* 2020. aasta novembrist 2022. aasta augustini toimub ehitus.

* 2019. aasta septembrist detsembrini on kavas Narva riigigümnaasiumi juriidiline asutamine ning konkurss direktori ametikoha täitmiseks.

* 2021. aasta detsembrist 2022. aasta juunini valitakse välja tulevased õpetajad.

* 2022. aasta aprillist juunini toimub õpilaste vastuvõtt.

* 2022. aasta 1. septembril algab õppetöö.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Tagasi üles