Plingutame õhurääma eest Ida-Virumaa sülevate alade kohal

Põlevkivijaamadest paiskub loodusesse palju sõhka.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaal on teatavasti õhusaaste tase Eesti üks kõrgemaid. Keskkonnaagentuur avaldas tänasel emakeelepäeval, miliseid uudissõnu pakkusid inimesed näiteks selliste sõnade nagu õhusaaste, hoiatamine või lageraie asemele.

Keskkonnaagentuur kutsus esmaspäeval inimesi üles pakkuma uusi keskkonnaalaseid väljendeid, et rikastada meie igapäevakasutuses olevat keelt.

Kolme päevaga laekus värskeid väljendeid 55. keeleuuendajalt. Tulemused osutusid päris huvitavateks.

Näiteks sellisele üsna selgele väljendile nagu lageraie pakkusid inimesed vasteteks sõnu „rage“, „lagerala“, „kändlõikus“, „kändlus“, „lagestus“, „puupühe“, „lõppraie“ ja „istutusraie“.

Õhusaaste tähistamiseks pakuti uute variantidena välja näiteks selliseid sõnu nagu „mudu“, „rudu“, „õõste“, „hõrm“, „sõhk“ ja „õhurääm“ .

Huvitavaid mõttelennutusi leidis Eesti kõige sagedasema ilmaprognoosides kasutatava väljendi „pilves selgimistega“ aadressil. Seda tähistati näiteks väljenditega „pilsel“, „pilkpilvisus“, „sõrenev“ „pelles“, „pauspilvine“, „pilvselge“, „suge“ ja „ehkutav“.

Ilmaprognoosi asendusena, milleks on muidu kasutatud maakeelset „ilmaennistust“, käidi värskete väljenditena välja sõnu „ilmustus“, „ilmendus“, „ilmik“, „ilmaoode“, „ilmaenne“ ja „ilmasilm“.

Pika ja mitmesõnalise väljendi „ohtlike ilmanähtuste eest hoiatamine“ asemel pakuti suupärasemate variantidena välja väljendeid „hoire“, „häilo“, „ohtimine“, „ohutama“, „ilmasos“, „ilmaohuteade“ ja „plingutamine“.

Kuues väljend, millele soovisime leida värskeid vasteid, oli „looduskaitse all olev“. Pakuti „loodusturbeline“, „loitud“, „jäävik“, „tabustatud“, „hoiuhooldel“, „loodusharuldane“ ja „sülev“.

Mõistagi oli võimalus inimestel pakkuda uudissõnu- ja väljendeid ka muude tähistuste kohta. Nii käidi välja näiteks sõna „tetter“ (tervislik toit), „lummik“ (lumesaju tõttu tekkinud ummik), „kliimapalavik“ (kliima soojenemine), „hernile“ (lähen herneid korjama), „liglu“ (liginullenergiahoone), „terveerand“ (terve ja veerand, näiteks 1 tund ja 15 minutit), „ringeldamine“ (uuesti ringlusesse võtmine), „südamekandja“ (vabatahtlik), „polkartne“ (poliitiliselt korrektne) ja „pakimaat, pangamaat ja taaramaat“ (pakiautomaat, pangaautomaat ja taaraautomaat).

Keskkonnaagentuur tänab kõiki ideega kaasa tulnud keeleärksaid inimesi, kes võtsid vaevaks veidi mõtteid virgutada. Usutavasti oleks saadud tulemuste üle olnud uhke ka luuletaja Kristjan Jaak Peterson, kelle sünniaastapäeva tähistamiseks on tänane päev emakeelepäevaks ristitud.

Tagasi üles