Esimest korda kogunenud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi töörühm mingeid otsuseid ei teinud

Sirle Sommer-Kalda
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa juhtimisel kogunes töörühm Kohtla-Järve kultuurikeskuse kohvikus - linnajuhid ja vene koolide direktorid ühes ja eestikeelse gümnaasiumi säilimise toetajad kaugemas otsas.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa juhtimisel kogunes töörühm Kohtla-Järve kultuurikeskuse kohvikus - linnajuhid ja vene koolide direktorid ühes ja eestikeelse gümnaasiumi säilimise toetajad kaugemas otsas. Foto: Mati Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomist nõustava töörühma esimesel istungil ei sündinud otsust, mis suunaks valitsust loodava kooli õppekeele osas, küll aga arutati, kuidas toetada vene õpilasi eesti keeles õppimises.

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori kohusetäitja Ülle Matsin hindas neljapäeva pärastlõunal toimunud töörühma arutelu konstruktiivseks. "Kõik on aru saanud, et tuleb koos mõelda, kuidas edasi minna, mitte koos mõelda, kuidas seda asja (riigigümnaasiumi loomist - toim.) ära hoida." 

Töörühma juht haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.
Töörühma juht haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Töörühma juht, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets märkis, et esimesel kokkusaamisel sooviti luua hea õhkkond.

"Täna oli väga meeldiv, pragmaatiline ja ratsionaalne arutelu. Kindlasti me kujundame õppekeele osas seisukoha, aga see oli alles esimene kohtumine, kus me rääkisime, kuidas ideaalis võiks ühe kooli töö välja näha olukorras, kus on väga erineva taustaga õpilased. Vastavalt 21. veebruari valitsuse kabinetinõupidamise otsusele peame ettepaneku tegema järgmisele valitsusele. See oleks ka kummaline olnud, kui me oleks kohe öelnud, et niimoodi peab olema."

Laidmetsa sõnul on positiivne, et õpilaste hoiakud on muutunud. "Õpilased, kes olid natukene ära hirmutatud ega saanud enam aru, kas kool tuleb ja mis kool üldse tuleb, on nüüdseks suhteliselt julged. Kõige rohkem ma usaldaksingi noori, kes oma valikuid teevad."  

Järgmisel korral koguneb töörühm 17. aprillil. Selleks ajaks peaks Laidmetsa sõnul olema koos uus valitsus ja leitud riigigümnaasiumile uus direktor. "Siis saame ilmselt midagi ka paberile ja valitsusele ette panna."

Laiapõhjalisse töörühma on lisaks ministeeriumi esindajatele kaasatud kohalike kogukondade, lastevanemate, üldhariduskoolide, piirkondlike kõrgkoolide, kohaliku omavalitsuse ja riigigümnaasiumide esindajad ning valdkonna eksperdid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles