Ohutud rauabakterid muutsid Narva-Jõesuu ranna kevadiselt pruunikaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Narva-Jõesuu rannas on vesi ajutiselt pruunikaks muutunud looduslike protsesside tulemusel.
Narva-Jõesuu rannas on vesi ajutiselt pruunikaks muutunud looduslike protsesside tulemusel. Foto: NarvaJõesuu linnavalitsus

Narva-Jõesuu linnavalitsus kinnitab, et rannaliiva ja merevee osaline muutumine pruunikaks ei tulene mitte reostusest, vaid on looduslik protsess. 

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Jaan Metsis kinnitab Narva-Jõesuu linna kodulehel, et vastavalt keskkonnainspektsiooni (KKI) kontrollile ei ole tegemist reostusega. 

"KKI hinnangul ei ole kindlasti tegu õlireostusega, vaid mikrobioloogilise orgaanilise aine lagunemisega, mille hulgas domineerivad rauabakterid," märgib Metsis. "Tegemist on loodusliku protsessiga ja ei kujuta endast ohtu ei inimesele ega loodusele."

Ta meenutab, et sarnane ilming oli ka eelmisel kevadel ning sellele andis keskkonnainspektsiooniga analoogse hinnangu Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut.

7,5 kilomeetri pikkune peene liivaga Narva-Jõesuu rand on Eesti pikim liivane mererand. 

Narva-Jõesuu liivane mererand on pikk üle 7 kilomeetri.
Narva-Jõesuu liivane mererand on pikk üle 7 kilomeetri. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik
Tagasi üles