Narva-Jõesuu linnavalitsus kinnitab, et rannaliiva ja merevee osaline muutumine pruunikaks ei tulene mitte reostusest, vaid on looduslik protsess.
Ohutud rauabakterid muutsid Narva-Jõesuu ranna kevadiselt pruunikaks
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
25. aprill 2019, 20:59
Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Jaan Metsis kinnitab Narva-Jõesuu linna kodulehel, et vastavalt keskkonnainspektsiooni (KKI) kontrollile ei ole tegemist reostusega.
"KKI hinnangul ei ole kindlasti tegu õlireostusega, vaid mikrobioloogilise orgaanilise aine lagunemisega, mille hulgas domineerivad rauabakterid," märgib Metsis. "Tegemist on loodusliku protsessiga ja ei kujuta endast ohtu ei inimesele ega loodusele."
Ta meenutab, et sarnane ilming oli ka eelmisel kevadel ning sellele andis keskkonnainspektsiooniga analoogse hinnangu Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut.
7,5 kilomeetri pikkune peene liivaga Narva-Jõesuu rand on Eesti pikim liivane mererand.
