Riik asub päästma Kurtna järvi

Ökoloogia instituudi järvede töörühma teadlased on juba peaaegu kolm aastat Kurtnas järvede veetaset mõõtnud; üha kahanevad numbrid annavad põhjust häirekella lüüa. Foto: Peeter Lilleväli

Pika ootamise järel lõpuks kinnitatud Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 näeb ette nii järvede veetaseme alanemise põhjuste väljaselgitamise, kaldavee maismaataimestikust puhastamise, mitme kraavi sulgemise ja külastuskoormuse reguleerimise kui arvukad uuringud. 

Kuni aastani 1946 valitses Kurtna mõhnastikus looduslik veerežiim, mida hakkas rikkuma suuremahuline majandustegevus. Viimase poolsajandi inimtegevuse mõju on väljendunud peamiselt järvede veetaseme ulatuslikus kõikumises (kuni 3,8 meetrit). Veetasemete muutusi saab siduda eelkõige mõhnastiku keskossa rajatud Kurtna-Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri ning järvestikust idas paiknevate Oru turbakaevandusaladega; olulised mõjutajad on ka nüüdseks suletud Ahtme ja töötav Estonia kaevandus ning Sirgala karjäär. Peale selle on mitmed järved muudetud kraavide kaudu umbjärvedest väljavoolujärvedeks. Veetaseme kõikumisega on kaasnenud olulised muutused järvede elustikus.

"Viru alamvesikonna veemajanduskava 2006-2014 eesmärgiks oli säilitada väga heas ja heas seisundis väikejärvede seisund. Meetmekava nägi ette koostada tegevuskava Kurtna järvestiku järvede seisundi säilimiseks, kuid seda ei viidud ellu," tõdetakse kaitsekorralduskavas, mis peab ülioluliseks vältida järgneval perioodil järvede veetaseme edasist langust, sest see viib järved kiirele eutrofeerumisele.

Kaitse aluseks on teadmised

Kaitset saab tõhusalt kavandada siis, kui on teada iga järve praegune seisund; enamikku järvedest uuriti põhjalikult viimati aga 1980. aastate lõpus. Kaitsealal ja selle ümbruses tegutsevate ettevõtete keskkonnalubades seatud tingimuste aluseks olevad keskkonnamõju hinnangud ja uuringud on tehtud kitsapiiriliselt ning puuduliku ja vananenud andmestiku alusel, mistõttu pole teada ettevõtete tegevuse koosmõju keskkonnale.

Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi viimaste aastate vaatlusandmed näitavad, et kaitseala järvede veetase kõigub ja alaneb jätkuvalt. See ohustab järvi ja nende elustikku ning võib viia elupaigatüüpide lõpliku hävimiseni. Nüüdisaegset uuringut, mis tooks selgelt välja järvi mõjutavad looduslikud ja inimtekkelised mõjurid, nende ulatuse ja osakaalu, tehtud ei ole. Sestap nähaksegi kaitsekorralduskavas lähemal viiel aastal ette põhjalikud uuringud.

Kõige olulisema tegevusena on aastatel 2016-2017 kavas Kurtna järvistu hüdrogeoloogiline uuring ja püsimudeli koostamine; juba tänavu koostatakse järvede ja põhjaveekogumite veetaseme seiremudel ja rajatakse seirevõrk. Seire on vajalik, et saada ühtse meetodiga mõõdetud veetasemete pikaajaline vaatlusrida, mis on aluseks hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks, hüdrogeoloogilise püsimudeli koostamiseks ning selle edaspidiseks korrigeerimiseks.

Peale uuringute on plaanis kuue järve kaldavett maismaataimestikust puhastada ja kaldaalasid hooldada, taastada kraavide sulgemisega osaliselt kaheksa järve looduslik veerežiim ning reguleerida järvestiku külastuskoormust, suunates külastajaid haavatavate järvede juurest parema puhverdusvõimega järvede äärde.

Pikk menetlus tuli kasuks

Keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Iti Jürjendal ütles, et esimene eesmärk on jõuda üheselt mõistetavale selgusele, missugused tegurid ja millises ulatuses põhjustavad järvede veetaseme kõikumise. "On oluline alustada juba sel aastal valikuliste järvede veetaseme pidevat seiret, misjärel on võimalik hüdrogeoloogilise uuringu käigus aastatel 2016-2017 koostada hüdrogeoloogiline püsimudel. Samal ajal on vaja läbi viia limnoloogiline uuring järvede hetkeseisundi hindamiseks. Nende uuringute alusel saab kavandada meetmeid järvede veetaseme stabiliseerimiseks."

Meetmete toime kiirus sõltub tema sõnul meetme iseloomust: "Kui osutub näiteks vajalikuks muuta mõne ettevõtte keskkonnakasutuse tingimusi, võivad esimesed tulemused järvede veetaseme tõusu näol ilmneda juba suhteliselt lühikese aja jooksul. Edasised tegevused seostuvad otseselt järvede seisundi parandamisega."

Üks kaitsekorralduskava koostajaid Jaanus Terasmaa märkis, et selle pikk menetlusaeg on aidanud kaasa kava sisukamaks muutumisele. "Keskkonnaamet on teinud kava eelnõusse üsna mitmeid olulisi uuendusi ja täiendusi, sest olukord kaitsealal on vahepeal juba muutuda jõudnud, seega pidid muutuma ka mõned eesmärgid ja prioriteetsed tegevused."

Terasmaa tõi näiteks järvestiku keskosa järvede veetaseme just viimasel kahel aastal intensiivistunud alanemise, mis nõuab nüüd kiiret sekkumist. "Kaitsekorralduskavas ette nähtud veetasemete seirevõrgustiku rajamine ja hüdrogeoloogiline uuring koos püsimudeli koostamisega on eriti oluline ka selles kontekstis, et aastal 2017 uuendatakse vee erikasutuslubasid ning see oleks õige hetk lubatud mahtude planeerimiseks nii, et kaitsealuseid järvi ei ohustataks."