Kangelastegu Kangelaste tänavas tõi medali

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roman Baharev ütles, et ei mõelnud põlevasse korterisse sisenedes, et päästmine võib talle endale saatuslikuks saada.
Roman Baharev ütles, et ei mõelnud põlevasse korterisse sisenedes, et päästmine võib talle endale saatuslikuks saada. Foto: Rene Suurkaev/Postimees

Eile said 16 elupäästja seas medali ka kaks Ida-Viru meest, kes mõlemad suutsid mullu sügisel surmasuust välja tuua tule ja suitsu meelevalda jäänud inimese.

Narvalane Roman Baharev (42) on tavaline pereisa, kes elab Kangelaste prospektil, töötab Narva Elektrijaamades ning on eluaeg harrastanud poksi.

Mullu 9. novembril tuli ta väsinuna öisest vahetusest koju ning heitis puhkama. Mõne aja pärast ajasid abikaasa ja tütar mehe üles, sest korteris oli tunda imelikku põlemise lõhna. "Algul ma ei saanud aru, milles asi. Siis mõtlesin, et äkki pärineb suits naaberkorterist," meenutas Roman toonaseid sündmusi Põhjarannikuga vesteldes.

Neljakäpakil päästma

Kui Roman oli korterist väliskoridori jõudnud, märkas ta, et naabri korterisse minevad kaablid on mustaks tõmbunud. Mees koputas, vajutas ukselinki ning avanenud uksest lõi talle näkku must suitsupahvakas. "Tõmbasin ukse kinni, siis aga mõtlesin, et korteris võib olla inimene. Avasin ukse, laskusin neljakäpakile ning sisenesin korterisse."

Roman märkas peagi, et elutoas on põrandal teadvuseta inimene, kelle kõrval põles diivan, mis oli tõenäoliselt süttinud põlevast sigaretist. Roman lohistas mehe korterist välja ning tõmbas korteriukse kinni. Väliskoridoris hakkas naabrimees toibuma ning esimese asjana oma abistajat tänama. Õige pea jõudsid kohale päästjad, kelle Romani abikaasa oli vahepeal välja kutsunud. Nad sisenesid korterisse, viskasid põleva diivani teisel korrusel asuvast korterist välja ning tuulutasid ruumid. Kannatanu viis ära kiirabi.

"Ma olin küll seda suitsu sisse hinganud, aga muud mul viga polnud, kui et pea valutas pärast terve päeva," ütles Roman. Tema sõnul ei mõelnud ta korterisse sisenedes hetkekski, et see võib olla ohtlik. "Alles pärast, kui naine seda ütles, hakkasin mõtlema."

Päästetud naabrimeest nägi Roman paar nädalat hiljem, kui see tordi ja tänusõnadega ta perele külla tuli.

Eile sai Roman Baharev siseminister Hanno Pevkurilt ning päästeameti peadirektorilt  Kuno Tammearult Elupäästja III klassi medali.

Imeline pääsemine põranda all

Mullu 27. oktoobril kell 22.42 teatati häirekeskusele tulekahjust mahajäetud majas, mis asus Jõhvi linnas Mulla tänaval. Esialgse info kohaselt majas inimesi ei olnud. Päästemeeskonna kohale jõudes selgus, et tegemist on puithoonega, mis oli üleni leekides. Ühtlasi oli kokku varisenud katus ja osa seintest. Päästjad alustasid kustutustööd. Pool tundi hiljem laekus politseilt info, et hoones võib olla ka inimesi. Hiljem selgus, et see info pärines mehelt, kes kummaliselt põleva maja juures liikus. See mees kinnitas, et nad olid hüljatud majas sõbraga alkoholi tarvitanud ning kui jook otsa sai, läks ta lisa tooma, kuid sõber jäi majja.

Kolm aastat päästjana töötanud Priit Kurve (28) kuulis lausleekides olevast ning juba kokku kukkunud majast hääli. "Algul arvasin, et see hääl tuleb raadiosaatjast, sest oli uskumatu, et keegi seal majas elus võib olla," sõnas Priit. Kannatanu paremaks kuulmiseks ning asukoha täpseks väljaselgitamiseks peatati korraks ka kustutustööd. Esmalt otsiti esimeselt korruselt, kuid kedagi ei leitud, sellegipoolest oli endiselt kuulda abivajaja häält. Peagi selgus, et hääl kostus põranda alt.

"Algul proovisin ta asukohta termokaameraga kindlaks teha, kuid see ei aidanud. Siis võtsin taskulambi ja hõikasin abivajajale, et ta teeks häält, kui valgusvihk temani jõuab." Kui abivajaja asukoht oli lõpuks kindlaks tehtud, ulatas päästja oma käe ja kuigi hädasolija väitis, et ta jalg on varisenud tala alla kinni jäänud, õnnestus Priit Kurvel mees välja sikutada.

Selgus, et hädasolija oli jäänud sõna otseses mõttes vee ja tule vahele, sest põrandaalune ruum, kus ta viibis, oli 70 cm sügavuselt kustutusvett täis ja õhuruumi oli kannatanul põranda ja vee tasapinna vahel napilt 20 sentimeetrit. Priit ütleb tagantjärele, et talle endale mingit ohtu polnud, sest muidu poleks ta sinna läinud, ning kannatanu pääsemist hindab ta sõnaga "imekombel".

Ka Priit Kurve sai eile Elupäästja III klassi medali, mis on päästevaldkonnas tema elus esimene tunnustus tehtud töö eest. "Muidugi on see mulle oluline, sest iga inimene vajab tunnustamist. Kahju ainult, et seda tunnustust saab ainult nii kindel ring inimesi. Me ei tegutse ju üksi, vaid meeskonnaga ning oma tööd teevad kõik, kes parajasti päästetöödes osalevad," sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles