Toila Oru park saab hooldustöödega valgemaks

Pärnaalleed hooldab arborist Arvi Koitve, kes on spetsialiseerunud probleemsete puude lõikusele. Foto: Peeter Lilleväli

Oru pargi looduskaitsetööde tulemusena hooldatakse pärnaalleed. Pargi teistes osades võetakse maha paarsada ohtlikuks muutunud puud.

Sel nädalal alanud tööde käigus hooldatakse Oru pargi pärnade võrasid ja pügatakse elupuuhekki.

Oru pargi läänepärnaallee ja pargi regulaarosa pärnaridades on kokku 187 puud. Need on kehvas seisukorras ja enamik puudest vajab võrade hooldust − kuivanud okste ja murdunud harude eemaldamist −, selgitas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kommunikatsioonijuht Katre Ratassepp.

Puude olukorda allees on halvendanud nii pargi kasutuskoormuse kasv, külgvarjus kasvamine kui lume- ja tormikahjustused.

Läänepärnaallee dendropargi osas tuleb pügada ka elupuuhekki, kuna elupuud hakkavad pärnade võradesse tungima ning kahjustavad puude seisundit, märkis Ratassepp. Hekk lõigatakse madalamaks ja sealt eemaldatakse heki sisse kasvanud lehtpuude uuendus ja naaberpuude alumised oksad, mis takistavad heki uuenemist.

Park ohutumaks

Teise suure tööna näeb hoolduskava ette ohtlike puude eemaldamist pargi eri osades, et tagada inimeste ohutus ja pargi esteetiline välimus, ütles Ratassepp. Kokku võetakse maha 247 surnud või oluliselt kahjustatud puud, kõik pärnaallee suured puud jäävad alles. Pargi intensiivselt kasutatavas osas puude kännud freesitakse, sest seal on keelatud kändude juurimine.

RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse kinnitas, et hooldustööd tehakse võimalikult vähese tehnikaga, sest tegemist on maastikukaitsealaga. "Oksad ja puud veetakse välja ainult maasturi ja kerghaagisega. Ka suurte puude mahavõtmiseks ei tule parki ühtegi harvesteri ega traktorit."

Kõik tegevused, mis kaitsealal ette võetakse, tuginevad keskkonnaameti tellitud Oru pargi hoolduskavale, mille koostas OÜ Artes Terrae.

"Eesmärk pole võimalikult palju puid maha võtta, vaid et säiliks bioloogiline mitmekesisus. Kui on ikka tegemist kuivanud puuga, mis ei kahjusta kõrvalolevaid puid ega inimesi, siis sellist üldjuhul ei puututa. Maha tuleb võtta sellised, mis on murdunud, elavad teise puu najal või piiravad kõrvaloleva eluspuu valgust," selgitas Juuse.

Ta kinnitas, et tööde käigus ei teki parki ühtegi sellist auku, mis oleks silmaga märgatav. "Kui raie on ükskord läbi, siis jalutaja ei pane tähelegi, et midagi on tehtud. Ainus asi, et valgust tuleb parki juurde, eriti alleede juures. Rohkem valgust teeb pargi kaunimaks ja siis hakkab alleede all ka rohi kasvama."

Uueneb ise

Juuse märkis, et normaalselt hooldatud puistu uueneb ise ja puid praegu massiliselt juurde ei istutata. "Pargis on mitmel pool märgatud juurepessi. Istutatud puud on nõrgemad ja juurehaigus levib neile kiiremini. Spetsialistid leiavad, et sellistes piirkondades on looduslik uuendus kõige parem."

Hooldus- ja taastamistööd toimuvad kahes etapis: esmalt selle aasta märtsi lõpuni ja seejärel septembrist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni. "Vahepealsel ajal ei tohi hooldustöid teha, et tagada pesitsusaegne rahu pargis elavatele nahkhiirtele ja lindudele," selgitas Ratassepp.

Töid teeb OÜ Aiastiil ning rahastab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond. Hooldus- ja taastamistööd lähevad maksma 22 000 eurot ning neid korraldab RMK koostöös keskkonnaameti Viru regiooniga.