Uljaste kaitseala kasvab poole suuremaks

Kala tohib Uljaste järvel püüda ka edaspidi. Foto: Matti Kämärä

Üle poole sajandi looduskaitse all olnud Uljaste oosile ja järvele ning kümme aastat kaitstud Uljaste järvede hoiualale liidetakse Uljaste soo ning kogu ala nimetatakse Uljaste kaitsealaks.   

Uljaste maastikukompleks on tekkinud umbes 12 400 aastat tagasi viimase jääaja Pandivere staadiumis, kui mandrijää taandumisel tekkis selle servamoodustisena Uljaste oosistik, millest itta jäi jääjärvetasandik. Jääjärve soostumisel on tasandiku nõkku tekkinud soo ja jäänukjärvena säilinud Uljaste järv. Oos, järv ja raba moodustavad omapärase maastikulise kompleksi, mis pakub teaduslikku huvi ja millel on suur puhkemajanduslik väärtus.

Umbes üheksa kilomeetri pikkune Uljaste oos koosneb põhiliselt kruusast ja liivast, kaitse alla on võetud vaid selle esinduslikum osa. Võrdlemisi lai ja tasase laega oos, millel asuvad kuni 12 meetri sügavused sulglohud, mitmekesistab Viru tasast lavamaa maastikku. Oosiseljakut katvas metsas leidub ka vanu väga liigirikkaid metsi; haruldased elupaigatüübid hõlmavad kaitsealast ligikaudu 62%.

Järv-lahnarohi ja vesilobeelia 

Uljaste raba koos järve ja oosistikuga moodustab ühtse maastikukompleksi, mida on otstarbekas kaitsta ühtse kaitsealana.

Kaitstavatest elupaigatüüpidest on kõige ohustatumad liivaalade vähetoitelised järved, seda aina kiireneva kinnikasvamise tõttu; rabaaladele tüüpilised huumustoitelised järved on unikaalsed kogu maailma mastaabis. Looduslikus seisundis rabade looduslikku veerežiimi ohustavad ulatuslikud maaparandussüsteemid, vanu vähese inimmõjuga metsi nende intensiivne majandamine.

Kaitsealal kasvab kaks 2. kategooria kaitsealust liiki: järv-lahnarohi ja vesilobeelia. Mõlema elupaikade arv on viimastel aastakümnenditel järsult vähenenud − järv-lahnarohtu kasvab Eestis 15 järves, vesilobeeliat ainult seitsmes (veel 30 aastat 12s).

Kaitsealaga liidetakse seni vaid osaliselt kaitse all olnud Uljaste soo, mis on Uljaste järve oluline valgala ja seega mõjutab oluliselt järve seisundit. Ka ei ole hoiuala koosseisu kuuluvaid rabajärvi võimalik kaitsta raba kaitsmata.

Uljaste kaitseala on jagatud kaheks sihtkaitse- ja üheks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevöönditesse jääb 609,2 ha (sh 13,2 eramaad), piiranguvööndisse 28,4 ha (21,5 ha eramaad).

Uljaste raba sihtkaitsevöönd hõlmab Uljaste sood ja osaliselt rabaservakooslusi ning soojärvede kaitseks moodustatud Uljaste järvede hoiuala, Uljaste oosi sihtkaitsevöönd oosi esinduslikuma osa põhjaosa, oosil ja selle nõlvadel kasvavat väärtuslikku metsa ning Uljaste järve ja selle puhverala.

Kaitseala lõunaosas paiknev Uljaste piiranguvöönd  hõlmab kaitsealal paiknevaid vähemväärtuslikke metsasid, rohumaad ja oosi esinduslikuma osa lõunaosa. Vööndisse kuuluvad ka oosinõlval ja -jalamil paiknevad õuealad, Uljaste tee ja selle juures paiknev parkla. Seda on vaja maastikuilme säilitamiseks, kuna ala on suure külastuskoormusega ja tugevalt mõjutatud inimtegevusest.

Tohib ja ei tohi

Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande, jahti pidada ja kala püüda. Telkida ja lõket teha tohib selleks ette valmistatud ning tähistatud kohtades. Järvedel on lubatud sõita sisepõlemismootorita ujuvvahendiga.

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uue ehitise püstitamine ning loodusliku veerežiimi taastumise huvides ka maaparandussüsteemide hoiutööd.

Piiranguvööndis ei tohi uut maaparandussüsteemi rajada, looduslike veekogude veetaset ja kaldajoont muuta, maavara kaevandada. Taimekaitsevahendite ja väetise kasutamine on keelatud metsamaal ja looduslikul rohumaal.