Kurtnas prügi metsa viinud mees sai trahvi
1. aprill 2015, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurtnas Liivjärve lähistel tee äärde prügi viinud mees peab selle ära koristama ja 160 eurot trahvi maksma; valdavalt jäävad looduse risustajad paraku tabamata.
Pühapäeval helistas mitu inimest Illuka vallajuhtidele, teavitades neid Liivjärve äärde viiva tee veeres märgatud prügihunnikust.
"Kuna prügi hulgas oli lisaks vanale sülearvutile ning arvuti klaviatuurile ka vanu arveid korteriühistu aadressi ja nimedega, õnnestus meil menetlusteenistuse ja politsei abiga süüdlane üles leida," rääkis Illuka abivallavanem Ervin Metsatalu.
Iidlas elav 1953. aastal sündinud Juri võttis Metsatalu sõnul süü omaks ning põhjendas oma tegu uude korterisse kolimisega ja vajadusega sinna maha jäetud prahist vabaneda. Maja juures asuv prügikast oli tema sõnul väga väike ja nii ta selle prahi metsa alla viiski. Käsu peale koristas mees prahi ära ning väidetavalt viis selle oma Jaamakülas asuvasse suvilasse, lubades paberiprahi seal ahjus ära põletada. Selle prügi kohta, mis ahjus ei põle, peab ta esitama vallale kahe nädala jooksul tõendi, et see on jäätmekäitlejale üle antud.
Menetlusteenistus võttis arvesse nii ülestunnistuse, prahihunniku ärakoristamise kui selle, et tegemist on pensionäriga, ning piirdus 160eurose trahvi määramisega.
"Maksimaalne trahvisumma sellise teo eest on 1600 eurot," märkis Metsatalu.
Hoolikad sorteerijad
"Inimesed sorteerivad oma prügi enne selle metsa viimist väga hoolsalt ja eemaldavad kõik võimalikud niidiotsad, mis nendeni võiksid juhatada," ütles menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne. "Nii et väga harva juhtub, et mõne sellise prügistaja kätte saame, umbes 95% sellistest juhtumitest on nn pimedad asjad."
Ranne sõnul saab menetlusteenistus silma hakanud prügihunnikutest peamiselt omavalitsust või maaomanikku teavitada, et prügi ära koristataks. "On ju teada, et kui kohe ära ei korista, tuuakse sinna üsna ruttu prahti juurde ja nii see hunnik muudkui kasvab," ütles ta.
Keskkonnainspektsioonil tuleb metsa alla või tee äärde poetatud prügihunnikutega üsna tihti tegemist teha, aga süüdlasi õnnestub haruharva kätte saada.
"Õnnestub ainult siis, kui prügist dokumente leiame. Seda juhtub siis, kui mõni inimene on heauskselt tellinud kelleltki prügi äraveo teenuse ja see keegi on prügi lihtsalt kusagil maha poetanud," rääkis inspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.
Kui omajagu süüd on sellistel juhtudel ka jäätmevaldajal ehk siis seaduse järgi peab prügi äravedu telliv inimene veenduma, et äravedajal ka litsents on, vastutab ja saab karistuse ikkagi otsene reostaja ehk see, kes prügi metsa alla viinud on.
"Mõned prügi metsaviijad on õnnestunud tabada tänu valvsatele inimestele, kes on meile saatnud pilte näiteks autost, kust prügi parasjagu maha tõstetakse," ütles Lainjärv.
Prügi pole tema hinnangul metsa all põrmugi vähemaks jäänud. Ja ega selle vastu muud abi olegi kui see, et omavalitsused oma korraldatud jäätmeveo väga hästi läbi mõtleksid ja sellega liitumise kohustusest kedagi kergekäeliselt ei vabastaks.
"Oleme omavalitsusjuhtidega rääkinud ka võimalusest panna potentsiaalsete prügistamiskohtade juurde rajakaamerad üles. Millal selleni jõutakse, ei oska küll praegu arvata."
Puhkealadel olukord parem
RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse ütles, et tema tahaks puhkajaid pigem kiita: "Prügistamise mõttes on olukord ikka paremuse poole läinud. Kõige suurem probleem on konteineritega, mille me sügisel pooleks aastaks ära korjame: sinna ollakse harjunud oma vana rämpsu tooma ja kui konteinerit parasjagu pole, pannakse kõik lihtsalt maha − taarast mööbli ja ehitusmaterjalini. Aga vähemalt metsa alla koormaid enam ei tooda."
Teine probleem on kaluritega, kes tühjaks saanud suitsupakke ja taarat laiali loobivad. Tõsi, tänavu oli sellist prahti vähem, sest jää püsis üksnes lühikest aega ja kaluritel polnud järvele eriti asja.
Juuse ei mäleta, millal viimati õnnestus mõni suurem prügistaja kätte saada.
"Kui mõnele prahiviskajale peale oleme sattunud, oleme teda korrale kutsunud. Umbes aasta tagasi oli selline juhus, et meie loodusvaht nägi Kurtna kaitsealal ringi sõites, kuidas ees sõitnud autost prügikott välja tõsteti. Loodusvaht pidas selle auto kinni, juht korjas koti üles ja sõitis edasi. Pisut aega hiljem leidis loodusvaht sellesama koti ikkagi tee äärest metsa alt."