Narva mahajäetud kultuurimaja põles taas

1957. aastal ehitatud ja praegu eraomandusse kuuluv endine Kreenholmi manufaktuuri töötajate kultuurimaja seisab juba ammu mahajäetult. Tulekahjud on seal tavaliseks nähtuseks muutunud. Foto: Ilja Smirnov

Narvas tühjalt seisva ja laguneva endise Kreenholmi manufaktuuri töötajate kultuurimaja omanikule on tehtud ettekirjutus muuta hoone ohutuks. Nädalase vahega on seal toimunud juba kaks põlengut.

Möödunud nädala alguses kirjutas Põhjarannik 4. aprilli öösel Narvas Joala tänavas asuvas endises Gerassimovi-nimelises kultuurimajas toimunud põlengust. Nädal aega hiljem puhkes seal taas tulekahju. Häirekeskus sai teate laupäeval, 11. aprillil kell 17.10. 47 minutit hiljem peatasid päästjad tule leviku tühjalt seisvas hoones ning lõplikult õnnestus tulekahju kustutada kell 18.10.

Päästjate andmetel inimesed põlengus viga ei saanud.

Üks ettekirjutus teise järel

Nagu Põhjarannik juba kirjutanud on, erastati endise kultuurikeskuse tohutu suur hoone 1996. aastal ning kuulub praegu OÜ-le Diamondome, selle omanik aga asub Venemaal Tveri linnas. Juba aastaid ei suuda ta oma kinnisvaraga midagi ette võtta. Tühjalt seisvasse ja ohtlikuks muutunud hoonesse on ligipääs nii lastel kui noorukitel. Hoone on tulekahjudes kannatada saanud nii möödunud aastatel kui ka tänavu.

Eile pärast järjekordset põlengut märkis Narva peaarhitekt Peeter Tambu, et omavalitsusel on erakätesse kuuluva tühjalt seisva hoone puhul võimalik seaduse järgi tegelda vaid ohutuse küsimustega.

"Möödunud nädalal tehti omaniku esindajale ettekirjutus, milles kästi sulgeda eelmise tulekahju ajal lahti olnud avad. Täna [eile − toim.] käisime me kontrollimas: uks on kinni, aga aken, mis oli lahti, on avatud ka täna. Tõenäoliselt teeme järjekordse ettekirjutuse. (…) See ongi põhimõtteliselt kõik, mida linn teha saab − kõik ülejäänud küsimused tuleb esitada omanikule."

OÜ Diamondome juhatuse liige Sergei Fanfora kinnitas, et mingi paber linnalt tuli tõepoolest ning et ta on sel nädalal kutsutud linnavalitsusse komisjoni istungile.

"Aga mis sest komisjonist?! Majanduslik ja poliitiline olukord − muud midagi… Ma käin ära küll, aga aidata ei saa millegagi."

Fanfora on varem öelnud, et ettevõtte Venemaa omanik ei saa esialgu Eestisse tulla ja raha tal siinse kinnisvara arendamiseks ei ole. Endise kultuurimaja hoone on ammu müügis ja ka hinnas ollakse valmis kokku leppima. "Oleks vaid kellelgi huvi..." lisas ta.

Fanfora märkis, et hoones olevaid avasid tuleb neil pidevalt sulgeda. "Viimati naelutasime neid kinni eile [pühapäeval − toim.]," rääkis ta. "Varem toppisime neid ka tellistega kinni, kuid hommikul kohale tulles on jälle kõik ära lõhutud! Ma ei tea, kust sellised inimesed tulevad…"

Valvata või lammutada?

Peeter Tambu tuletas meelde, et Gerassimovi-nimeline kultuurimaja on kavas arhitektuurimälestiseks tunnistada, ent seda niigi pikaajalist protsessi venitavad praegu veelgi nii valitsuse kui ka muinsuskaitseameti juhatuse vahetus.

Tambu ise peab seda hoonet linnale väärtuslikuks, ent tema sõnul on Narvas selle kohta erisuguseid arvamusi. "Kuulsin möödunud nädalal mitme saadiku arvamust. Nemad on seda meelt, et need varemed oleks tulnud juba ammu maha lammutada. (…) Suhtumine sellesse hoonesse on elanike seas väga erisugune."

Arutledes selle üle, kas tühjalt seisev ja lagunev hoone rikub linna ilmet, märkis Tambu, et kehtiv seadustik ei reguleeri seda, kas üks või teine ehitis näeb hea või halb välja.

"Uues ehitusseadustikus on üks uus punkt, mis jõustub alates juulist ning mida võib proovida tulevikus kasutada: esimest korda ilmub seadustikku esteetika mõiste. Kuid esialgu ei oska ma isegi oletada, kuidas see punkt tööle hakkab," kommenteeris Tambu eriliste lootusteta.