Viru praostkonna uueks praostiks valiti Tauno Toompuu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tauno Toompuu:"Olen kutsutud kirikus seda tööd tegema ja nii tuleb see ülesanne vastu võtta − kui peapiiskop palub."
Tauno Toompuu:"Olen kutsutud kirikus seda tööd tegema ja nii tuleb see ülesanne vastu võtta − kui peapiiskop palub." Foto: Matti Kämärä

Eile Lüganuse rahvamajas toimunud EELK Viru praostkonna sinodil valiti uueks praostiks senine abipraost, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu (36).

Ehkki hiljuti ütles Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kes on käesoleva aasta jaanuarist ka kirikuvalitsuse liige, intervjuus Maalehele, et ta ei taha hakata Viru praostkonna praostiks, õnnestus peapiiskop Urmas Viilmal teda veenda vastutusrikast ametit vastu võtma.

Praostkonna kese Rakverre

Peapiiskop ütles ka sinodi ees, et Toompuu näide meenutab talle tema enda varasemaid valikuid, kus pere ja mugavama elu seisukohast oleks pidanud mõnest ametist loobuma, aga töö vajab tegemist.

"Eks kirik ole sarnane sõjaväega, kus siis, kui ülesanne tuleb täita, sa küll võid oma arvamust avaldada, aga... Olen kutsutud kirikus seda tööd tegema ja nii tuleb see ülesanne vastu võtta − kui peapiiskop palub," ütles vastvalitud praost enda meelemuutust kommenteerides.

Küsimusele, mida ta peab praosti ametis kõige suuremaks väljakutseks, vastas Toompuu: "See on töötegijate küsimus: et kogudused oleks teenitud; et oleks olemas vaimulikud. Muidugi on küsimus ka töötegijate väärikas tasustamine − tasud on liiga väikesed ja ilmselt kahanevad veelgi. Inimesed on motiveeritud, vaatamata kasinatele oludele."

Viru praostkonna ajaloos oli eelmine praost Lääne-Virumaalt okupatsiooniajast − praost August Laumets (1911-1996) Väike-Maarjast. Kas nüüd pöörab Rakveres elav praost rohkem tähelepanu praostkonna lääneosale − pealegi nimetas vastvalitud praost uue nõukogu, kus on vaid üks Ida-Virumaal teeniv kirikuõpetaja − Vladimir Batuhtin Narvast? "Üks praostkonna prioriteete peaks olema töö muukeelse elanikkonnaga. Juba seetõttu on Ida-Virumaa ilmselgelt tähelepanu all," ütles Toompuu.

Teema, millega Viru praostkond viimasel ajal enim uudisekünnist on ületanud, on olnud paraku Narva Aleksandri koguduse skandaal. Mida uus praost sellest arvab? "Tänu Jumalale − mis puudutab majanduslikke asju, käib selle probleemi lahendamine kõrgemal tasandil, st Kiriku Varahaldus ja konsistoorium tegelevad sellega. Ma ei ole sunnitud praostina sellesse hirmsegasesse puntrasse ennast sisse sööma. Praostina ütlen, et vaimulik teenimine peab jätkuma ja Narva on üks koht, kus tuleks tõhusamalt arendada venekeelset tööd. Kindlasti ei lõpe Aleksandri koguduses vaimulik teenimine, olgu siis tegu uue kogudusega või vanaga − see on vormi küsimus," rääkis Toompuu.

Otsekohesed virulased

Tänavu veebruaris peapiiskopiks pühitsetud Urmas Viilma ütles, et Viru sinod on tal juba kaheksas ülemkarjasena külastada. Sinodi järel tõdes peapiiskop, et Virumaa kirikute töötegijad torkasid silma oma otse ütlemisega. Lisaks tõi Viilma välja tähelepaneku, et mujal praostkondades kõneldakse palju sellest, et koguduse liikmed on läinud Soome tööle − Virumaal sellist sõnumit kõlama ei jäänud.

"Veel on huvitav tendents, et kui mõne koguduse annetajaliikmete arv ka väheneb, siis jumalateenistustel käijate ja eriti armulaual osalejate protsent suureneb. Tähendab, tekkiv pilt on ausam − aktiiv muutub aktiivsemaks. Arvan, et annetajaliikmete lugemine pole üleüldse kõige õigem metoodika,  sest üldine tendents on see, et inimesed on üldiselt positiivsed kiriku suhtes või vähemalt neutraalsed − see ilmnes ka Virumaa aruannetest," ütles Viilma.

Viilma tunnustas ka eelmise praosti Peeter Kalduri tegevust praostina, aga märkis, et ei toetaks viimase pakutud radikaalset kiriklikku haldusreformi.

Jõhvi koguduse õpetaja Kaldur teenis Viru praosti ametis alates 2011. aastast, praost oli ta ka aastatel 1990-1995. Vahepealsel ajal oli praostiks Iisaku, Tudulinna ja Illuka koguduse õpetaja Avo Kiir.

Uueks abipraostiks nimetati sinodil Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Eerikson. Uues praostkonna nõukogus on peale Batuhtini veel diakon Urmas Karileet Käsmu kogudusest ja ilmikliikmena Haljala koguduse sinodisaadik Margus Punane.

Sinodit Lüganusel käisid tervitamas ka maavanem Andres Noormägi ja Lüganuse vallavolikogu esimees Marja-Liisa Veiser.

Tagasi üles