Hädaabinumbrit 112 kasutatakse üha rohkem

Häirekeskusesse numbril 112 helistades saab nii hädaabi kutsuda kui ka infot, kust küsida abi näiteks kommunaalteenuste kohta.

FOTO: Peeter Lilleväli

Kahe kuuga on Ida-Virumaal hädaabinumbrile 112 helistajate arv tõusnud kolmandiku võrra, ent põhjus pole mitte juhtumite hüppeline kasv, vaid kaks kuud tagasi toimunud häirekeskuse töö muudatus. 

10. veebruaril toimus häirekeskuses muudatus, mille kohaselt saab kõik hädaabikõned teha ühtsele numbrile 112, samas kui enne seda tuli politseilise abi saamiseks helistada numbrile 110. Kuigi ka viimane number jäi kehtima, siis pärast muudatuse sisseviimist on häirekeskuse Ida keskuse juhataja Jaan Varteri sõnul maakonnas 25-30 protsenti tõusnud numbrile 112 tulevate kõnede hulk.

Abi saabub kiiremini

Varter ütles, et politsei, kiirabi ja päästeteenistuse teenuse viimine ühise numbri alla annab efekti eelkõige kiirema reageerimise tõttu, sest inimest, kes helistab abinumbrile, ei suunata enam kusagile ümber, kui teema puudutab näiteks politseitööd, vaid kõne võetakse kohe töösse.

Häirekeskuse juht tõi elulise näite hiljutisest liiklusõnnetusest, mis leidis küll aset Tallinnas, kuid juht, kelle autole tagant sisse sõideti, valis 110 ning tema kõne tuli Jõhvi juhtimiskeskusesse. Samal ajal autos olnud naine, kes püüdis veidi kannatada saanud väikelast rahustada, valis arstiabi kutsumiseks 112 ning tema kõne läks hoopis Tartus asuvasse juhtimiskeskusesse. "Muidugi suudeti need kaks kõnet kiiresti selle ühe sündmusega kokku viia, kuid kui mees oleks kohe valinud 112, olnuks ajavõit kiirabi väljasaatmiseks kaks minutit. Nimetatud juhtumi puhul oli tegu õnneliku õnnetusega, ent mõnes teises olukorras võivad need kaks minutit olla elulise tähtsusega," lausus Varter.

Tema sõnul on häirekeskuse töötajad saanud spetsiaalse väljaõppe, et suuta helistajat küsitledes välja selgitada, missugust abi kohapeal vaja on, sest abikutsuja ise ei pruugi olukorda piisavalt adekvaatselt hinnata.

Kui veel päästekorraldajate väljaõppest rääkida, on see väga mitmetahuline, kuni selleni välja, et neid on õpetatud aru saama näiteks kurtide kõnest ja kõnehäiretega inimeste jutust.

Tahetakse kaasata ka omavalitsusi

Jaan Varter ütles, et oluline on see, et inimesed harjuksid mõttega, et numbrile 112 helistades saavad nad kõikvõimalikku abi, ka näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja muude sääraste olmeprobleemide korral. "Sellistel ettevõtetel on reeglina oma infotelefonid olemas, kuid meie töötajad saavad aidata õige telefoninumbriga või osa asutuste puhul on võimalik kõne otse sinna ühendada," sõnas ta.

Praegu kompab häirekeskus Ida-Viru omavalitsuste valmidust koostööks − sellekohane katseprojekt on edukalt käivitatud Harjumaal, kus numbrile 112 helistades saab kontakti ka omavalitsuste infotelefoniga. Ehk siis inimesed saavad hädaabinumbrile helistades edastada, aga ka küsida omavalitsusega seotud infot.

Varter tõi näitena sellise koostöö kohta olukorra, kus inimene teatab ohtlikust lahtisest kaevuluugist. Varasematel aegadel on sellistel puhkudel olnud nii, et ohtlikust luugist antakse kirjalikult teada omavalitsusele, kes siis omakorda asub juhtumit menetlema. Ent kui juhtimiskeskuse saalis istub inimene, kelle ülesanne on tegeleda omavalitsustega seotud infoga, saab ta olukorrale vastavalt reageerida. Näiteks Tallinnas, kus omavalitsuste infoliin on häirekeskusega integreeritud, oleks olukord lahendatud nii: pärast kõnet reageerib päästemeeskond operatiivselt, märgistades ja kattes ohtliku luugi, samal ajal on aga info jõudnud ka omavalitsuseni, kes olukorra samal päeval lahendab.

Varteri sõnul on esimesed kohtumised ka Ida-Virumaa omavalitsustega sel teemal juba peetud. "Ühise numbri mõte pole haarata endale rohkem tööd, vaid see, et inimene saaks parema teenuse."

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles