Tööharjutus varustab heakorratöödel abikätega

Tööharjutuses osalejad teevad töid, mis ei vaja eraldi väljaõpet, nagu ranna-ala ja metsaaluste koristamine või lillede istutamine. Foto: Matti Kämärä

Hästi läbimõeldud tööharjutusega tabab kaks kärbest ühe hoobiga: pikka aega kodus olnud inimesed pannakse tegutsema ja nende kodukoha ümbrus saab kaunimaks, nagu praegu Toilas.

Tööharjutus pole uus teenus, aga eelmisest aastast on töötukassal võimalik seda ka ise teha.

See tähendab, et teenuse läbiviijat ei valita riigihankega, vaid konkursi korras otsitakse ainult juhendaja, kes grupiga päevast päeva suhtleb. Töötute grupp pannakse kokku koostöös kohaliku omavalitsusega, kes annab omal poolt ruumid ja töövahendid. Töötukassa tasustab juhendajatööd ning maksab transpordi ja toitlustuse eest, viies kohapeal läbi ka töötube.

"Kui riigihankega tööharjutus on oma olemuselt nagu masstoodang ja sinna satuvad inimesed eri omavalitsustest, siis isetehtava puhul on tegemist rätsepaülikonnaga," võrdles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

Omavalitsusega koos tehes on eeltöö pikem ja põhjalikum, uuritakse inimeste võimalusi ja soove kodukohas rakendust leida ning arvestatakse ka sellega, mida vajab kogukond.

Esimene töötukassa isetehtav tööharjutus toimus eelmisel suvel Alajõel. Selle aasta aprillis ja mais käib koos grupp Toila pikaajalisi töötuid. Lähenemine mõnevõrra erineb.

"Näiteks Alajõel pole kohapeal eriti töökohti ja ühistranspordiga on keeruline linna pääseda. Seal ergutasime töötuid tegelema ettevõtlusega ja hakkama iseenda tööandjaks − üheksast osalejast viis läbisid ettevõtluskoolituse. Toila on linnalähedane vald ja töökohti ümbruses leidub. Siin aktiveerime inimesi tööd otsima ja viime neid kokku eri tööandjatega," selgitas Teelahk.

Mõlema tööharjutuse juhendaja Anneli Kööba-Orlov ütles, et Alajõe ja Toila töötute ühine joon on see, et inimesed on olnud traditsiooniliselt seotud kalatööstusega ega saa päris hästi aru oma võimaluste paljususest. Silmade avamiseks kohtutakse mitmesuguste tööandjatega ja tegeldakse aktiivse tööotsinguga.

Rutiinist välja

11 tööharjutust alustanud Toila valla elanikust on üks juba tööle asunud ja veel kaks on minemas. "See ongi teenuse eesmärk, et inimene saab tööle. Või läheb järgmisesse aktiivsesse meetmesse, näiteks ümberõppesse või tööpraktikale. Tööharjutuse eesmärk on inimeste aktiveerimine. Kodus olles tekib mugavustsoon ja inimene jääbki oma kapslisse kinni. Tööharjutusel tuleb rutiinist välja tulla," rääkis Kööba-Orlov.

Grupiõppes keskendutakse inimeste tugevate külgede väljatoomisele ja nende tugevdamisele.  "Esimene nädal on kõige raskem, siis pannakse mängureeglid paika, et tekiks sõbralik ja töine õhkkond. Tähtis on osalejaid julgustada, motiveerida ja tuju üleval hoida, et nad oleksid enesekindlamad ja tunneksid end täisväärtuslike ühiskonna liikmetena," märkis juhendaja.

Kuna tööharjutusest kuni 60 protsenti moodustab füüsiline töö, saab oma kodukohas anda ka silmaga nähtava panuse.

Toila valla heakorraspetsialist ja praktilise töö juhendaja Piret Aller rõõmustas, et töötukassa valis partneriks just Toila − vallas on kaks suuremat keskust ja 3 heakorratöötajat, nii et iga lisapaar töökäsi on teretulnud.

"Algul tundus, et juhendamine lööb igapäevase töö sassi, aga asi pole üldse hull − lapsehoidjat ei pea töötutele mängima. Nüüd pigem mõtlen, et varsti saab aeg otsa, aga nii palju on veel tööd teha," rääkis Aller.

Tööst jäägu jälg

Kööba-Orlov leidis, et tööharjutus õnnestub, kui vald on huvitatud, et ümbrus saaks korda ja kogukonna töötud oleksid aktiivsed.

"Tööd, mida tehakse, võiksid olla märgilised, millest jääb jälg järele. Näiteks aia ehitamine laste mänguväljaku ümber. Siis saab pärast minna ja öelda: mina tegin selle! Toilas puhastasime mere äärt − seal käivad tööharjutusel osalejad ise, nende lapsed ja tuttavad. See on nende panus oma koduümbruse korrastamiseks. Kõige rumalam on, kui peame mängima tööd. Seda tuleb teha, mitte mängida."

Varem kalatööstuses leiba teeninud ja ligemale aasta tagasi töötuks jäänud Illar kinnitas, et tal pole tööharjutuse vastu midagi. "Miks mitte? Kui on vaja teha, siis on vaja teha. Ega kodus istumisest pole ka midagi kasu. Pealegi on see minu kodu ja kui lähed metsa, pole ju hea vaadata vedelevaid tühje pudeleid või suitsupakke."

Tööharjutus annab ka hea võimaluse harjuda kollektiiviga, lisas mees, kes lootis tulevikus saada tööle rehvitaastamiskeskusse, mida tema kodu lähedale rajatakse.

"Oleme kogenud, et kui inimesed saavad abi oma kogukonnas, siis kohaliku omavalitsuse maine nende silmis kasvab ja nad saavad paremini aru, mida linn või vald teeb," tähendas töötukassa teenuste osakonna spetsialist Tiiu Vilms.

Siiani korraldatud tööharjutused on olnud töötukassa algatus. "Mul on hea meel, et hiljutisel kohalikele omavalitsustele korraldatud infopäeval pöördus meie poole tööharjutuse sooviga Aseri vald. Loodame edaspidi ka teiste omavalitsuste initsiatiivile − meie poolt on valmisolek olemas," märkis Teelahk.