Plaanitav kapitaalremont pani Ereda mälestusmärgi autori muretsema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ereda vangilaagri mälestusmärgi autor Peeter Somelar sai oma üllatuseks lehest teada, et tema autoriteost ootab ees kapitaalremont.
"Olge head, andke mu telefoninumber sellele firmajuhile edasi," helistas Pärnus elav kunstnik Peeter Somelar Põhjaranniku toimetusse, kui oli Postimehest lugenud, et Ereda mälestusmärgi enne 9. maid üle võõbanud Ida-Virumaa ettevõtja Pjotr Fjodorov on valmis pärast juudi kogukonnaga kohtumist võtma ette laguneva memoriaali kapitaalremondi.
Eestikeelne kiri kadunud
"Kompleks vajab kapitaalremonti. Selle küsimusega tuleb tegelda hiljem, kui kohale sõidavad juudi kogukonna esindajad. See kohtumine on juba kavas," räägib Fjodorov Postimehe veergudel, et hoolitseb juba ammu mälestuskohtade eest ja et kogu töö teevad ära tema firma töötajad.
Somelar on memoriaali viletsast olukorrast teadlik ning tal pole midagi selle vastu, kui 1967. aastal püstitatud rajatis korda tehtaks. Küsimus on vaid selles, kus on garantii, et kapitaalremondi käigus ei tehta autoriõigusega kaitstud tööle muudatusi, millega autor nõus ei ole.
Tegelikult on muudatused juba olemas. Kui Postimehes kirjutatakse, et mõne nädalaga enne 9. maid puhastati kõik selle mälestusmärgi juurde viivad kruusateed, taastati piirded, kooriti mälestusmärgilt maha kestendav värvikiht ja värviti see uuesti ning taastati kirjad, siis tegelikult on eestikeelne kiri monumendilt jäädavalt kadunud.
Modernne mälestusmärk
Somelari kavandatud monument koosneb kahest obeliskist, millest üks kandis algselt eestikeelset kirja. Kuna kirja enam pole, on betoonivalust obeliskide kujunduselementide tasakaal juba praegu paigast ära ning autor on murelik, milliseid muudatusi võib veel kapitaalremont kaasa tuua.
Tallinna pedagoogilise instituudi kunstiosakonna lõpetanud ning suunamisega Kohtla-Järvele sattunud Somelar oli 1960. aastate lõpu tööstuslinnas üks esimestest kunstiharidusega inimestest. 1970. aastal sai temast Jõhvi kunstikooli direktor. See oli terves Eestis Tartu kunstikooli järel alles teine kunstikool.
"Ereda memoriaal oli tol ajal ikka väga modernne," märkis endine Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi direktor Artur Ruusmaa. "Inimesed tõlgendasid neid aukusid obeliskides kui pealuid," märkis ta.
Tõelise härrasmehena ei tõsta Somelar Postimehest loetud plaanide peale kõva kisa, kuigi tema kui autoriga pole kapitaalremondi kavandajad ühendust võtnud, vaid palub tagasihoidlikult tema telefoninumber ehitusfirma omanikule edastada.
Pole tunnuseid
Ehitusfirma Kameko Ehitus omanik Pjotr Fjodorov märgib, et temal pole selle numbriga midagi peale hakata. "Mina olin vaid töö tegija," sõnab ta, soovitades pöörduda Ereda mälestusmärki enne 9. maid kõpitseda palunud Ida-Viru juudi kogukonna juhi Aleksandr Dusmani poole.
Erinevalt Fjodorovist on Dusman sellega kursis, et Ereda mälestusmärgi puhul on tegemist Peeter Somelari autoritööga. "Loomulikult me võtame temaga ühendust," lubab Dusman, lisades, et esialgu pole veel teada, millal põhjalik remonditöö lahti läheb. "Kindlasti pole see lähemate päevade küsimus."
Miks ei ole Ereda koonduslaagri asukohta tähistav mälestusmärk riikliku kaitse all, mis annaks garantii, et see jääks isetegevusest puutumata? Õigemini, miks enam ei ole, sest nõukogude ajal oli see Somelari autoritöö muinsuskaitse kaitsva tiiva all.
Sellessamas Postimehe materjalis "Ärimees korrastas Ereda mälestusmärgi" ütleb muinsuskaitseameti pressiesindaja Margit Pulk, et "selleks et mälestusmärk võetaks riigi kaitse alla, tuleb (muinsuskaitse)ametile ettepanek teha. Seda võib teha igaüks".
See ettepanek on juba tehtud − Kohtla vallavalitsuse poolt 2011. aastal, mil tollase vallavanema Etti Kagarovi allkirjaga teele läinud kirjas nenditakse, et mälestusmärgi seisukord on viimastel aastatel oluliselt halvenenud ja monument vajab restaureerimist.
Muinsuskaitseametit kureeriva kultuuriministeeriumi tollane kantsler Siim Sukles tänas oma vastukirjas proua Etti Kagarovit tähelepanu juhtimise eest "Vaivara komandantuurile allunud Ereda töölaagri asukohta paigaldatud mälestusmärgi halvenevale seisukorrale" ning tõdes, et kultuurimälestiseks Ereda memoriaali tunnistada ei saa, sest pole tunnuseid, mille alusel oleks võimalik seda teha.
Mis on need tunnused, mida Somelari autoritööna valminud monumendil pole? Mis on need tunnused, mis võimaldaksid Somelari autoritöö võtta kaitse alla ning välistada heatahtliku ja entusiastliku tegevuse, kuid siiski isetegevuse memoriaali korrastamisel?
Autorikaitseseadus
Üheks objekti ajaloomälestiseks tunnistamise kriteeriumiks võib olla näiteks seos ajaloolise sündmuse või protsessiga. Selle kriteeriumi alla käivad ka kõik teises maailmasõjas langenute ühised matmispaigad.
Sinna aga ongi n-ö koer maetud, sest erinevalt Kohtla-Järve mälestusmärgist, mis tähistab ühishauda, pole Ereda memoriaali asupaika kedagi maetud. Ei sakslaste sõjavange, ei venelaste sõjavange, keda hiljem Ereda vangilaagris hoiti.
"Saksa vangilaagri matmispaik on mälestusmärgist kilomeeter eemal," ütles muinuskaitseameti ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu. "Kus on Vene laagri matmispaik, ma ausalt öeldes ei teagi."
Samas juhib Mäesalu tähelepanu sellele, et alates käesoleva aasta 1. juulist, kui jõustub uus planeerimisseadus, on omavalitsustel võimalik soovi korral määratleda kultuuriväärtuslikke objekte, et tagada nende säilitamine, ning tuletab meelde autorikaitseseaduse olemasolu.
"Esimene asi, mis me sellistes olukordades soovitame, on võtta ühendust autoriga, et saada nõusolek ümberehitustöödeks või et siis autor ise kaasata nende tööde projekteerimisse," märkis ta.