Madala läve keskusse tehakse sadu visiite kuus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vjatšeslav Akimov märkis külalistele keskuse tööd tutvustades, et praegu on üks nende ülesandeid sikutada põhjast välja need, keda keskuses veel ei teata. Kuid selliseid jääb linnas üha vähemaks.
Vjatšeslav Akimov märkis külalistele keskuse tööd tutvustades, et praegu on üks nende ülesandeid sikutada põhjast välja need, keda keskuses veel ei teata. Kuid selliseid jääb linnas üha vähemaks. Foto: Peeter Lilleväli

Iga päev lisandub riigis üks HIV nakatunu, kuid nakkuse kandjateks on üha vähem narkomaanid, see tähendab aga, et süstalde vahetamise, süstalde ja kondoomide jagamise programm ning uimastisõltlaste mitmetel teemadel nõustamine on olnud tõhus, märgiti üleeilsel Kohtla-Järve madala läve keskuse Allium kümnenda aastapäeva tähistamise üritusel. 

"Küsimus tööst uimastisõltlastega tekkis siis, kui saadi aru, et Eestit on haaranud HI-viirusega nakatumine, peamisteks viiruse edasikandjateks olid narkomaanid," meenutab Alliumi juht Vjatšeslav Akimov kümne aasta taguseid aegu. "Nad süstisid ühe nõelaga. Praegu teevad narkomaanid vähem kurja, HIV-nakkus levib nüüd rohkem sugulisel teel."

Tema sõnul on süstalde vahetamise, süstalde ja kondoomide jagamise programm ning uimastisõltlaste mitmetel teemadel nõustamine näidanud oma elujõulisust. "Narkomaanidest pole võimalik lahti saada ja mingil tasemel tarbimine jääb alati, meie ülesanne on aga kahju vähendamine nii narkosõltlastele kui ka ühiskonnale," selgitas Akimov.

Kaitsevad klientide huve

Üha suurema koha keskuse töös on saamas nõustamisteenused. "Palju on tekkinud kliente, kes vajavad võlanõustamist," ütles Vjatšeslav Akimov. "Teatavasti võtavad meie kliendid meeletult laene, kuid ei maksa neid tagasi. Siis nõutakse neilt kõik sisse ega jäeta midagi elamiseks. Me aitame seaduslikkuse jalule seada, sest on kindel summa, mida ei saa sisse nõuda, kuid mõnikord kohtutäitur seda ei arvesta."

Uimastisõltlased vajavad sageli sotsiaalset abi. Paljud ei suuda pärast rehabilitatsioonikeskusest naasmist tööd leida, sest tavaliselt ei ole neil ei elukutset ega head haridust. Ka eluaseme küsimus tahab sageli lahendamist.

Keskuse partneriks on töötukassa, eluasemega toetab kohalik võim. "Üks meie klient elas sotsiaalmajas, ta leidis töö, ta soovis sellest keskkonnast välja saada. Pöördusime linnavalitsuse poole ja nad aitasid naisel korteri leida. Praegu teeb ta seal remonti," tõi Vjatšeslav Akimov näite.

Narkomaan vananeb 

Kümme aastat tagasi käisid keskuses peamiselt 18- kuni 20aastased, nüüd on selliseid üksikud, suurem osa kliente on 30aastased ja vanemad. Narkomaan vananeb, see tähendab, et selliste inimeste eluiga pikeneb. "On mõistetud, et HI-viirusega saab elada ja oma tervist hoida," tõdetakse keskuses.

Alliumis ei anta asendusravi, kuid õpetatakse, kuidas kasutada inimese üledoosist välja toovat preparaati naloksooni.  Üledoosist põhjustatavat surma vältida aitava naloksooni kasutamise programm sai Eestis alguse 2013. aastal. Selle algataja on Eesti tervise arengu instituut, teostavad madala läve keskused. Pärast väljaõpet saavad uimastisõltlane või tema lähedased karpi pakitult ühe doosi naloksooni koos süstla ja varunõelaga.

"Ükskõik milline sugulane − ema, isa, õde või vend − võib meilt saada kogu vajaliku info selle kohta, kuidas lähedane inimene üledoosist tingitud surmast päästa. Naloksooni võib saada kogu aeg vajaduse kohaselt, kuid pärast kasutamist toob sugulane kollase karbi meile," selgitab Vjatšeslav Akimov. "Nii on juba hulk elusid päästetud."

Keskuse töötajate sõnul on narkomaania haigus ning järelikult on seda ka võimalik ravida. Raske, kuid võimalik. Ja kõige tähtsam on abi inimesele, õpetamine, kuidas selle haigusega elada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles