Endist narkopolitseinikku süüdistati koostöös narkoärikatega

Narkokuritegevuse ohjeldamiseks peab politsei pikka aega kavandama ja rakendama jälitustegevust, et saada kohtusse vettpidavaid tõendeid. Narkopolitseiniku süüdistamine operatiivandmete edastamises on erakordne lugu, mis seekord siiski lõppes süüdistatava õigeksmõistmisega. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Sel nädalal ei võtnud riigikohus menetlusse Ida prefektuuri narkotalituse endise töötaja kriminaalasja, mis tähendab, et kurjategijate aitamises süüdistatud ekspolitseinik jäi kohtus õigeks.

Ervin (57) oli alates 2010. aastast Ida politseiprefektuuri narkokuritegude talituses erimenetleja. Kui 2012. aasta augustis tegeles uurimisgrupp ühe Kiviõli narkoärika paljastamisega, sai Ervin süüdistuse kohaselt teada, et politsei kuulab kurjategija telefonikõnesid pealt ning peagi kavatseti kahtlustatav koos asitõenditega kinni võtta. Mõni päev pärast koosolekut kohtus aga Ervin Kiviõlis ühe nimetatud narkoärika tuttavaga ning süüdistuse kohaselt edastas talle infot kavandatava kinnipidamise kohta.  Uurimise andmetel tegutsesid narkokurjategijad pärast seda ettevaatlikumalt ning telefoni teel enam kuritegelikel teemadel ei räägitud, vaid lepiti kohtumisi kokku.

Politsei jälitas narkojõuku

Narkopolitseil oli toona avatud kaks kriminaalasja, mis käsitlesid isikute gruppi, kes tegeles suures koguses narkootikumide ebaseadusliku levitamisega Kiviõli piirkonnas. Süüdistuse kohaselt muutus uurimine pärast andmete lekkimist raskemaks, sest jõugu ninamees varjas ennast ning ei rääkinud pealtkuulatud telefonikõnedes enam otseselt kriminaalasjas kajastuvatest kuritöödest, mis takistas tõendite kogumist. Mees võeti kinni alles mitu kuud hiljem, ent narkootikume tema juurest ei leitud.

Viru maakohus mõistis eelmise aasta lõpus Ervini süüdi kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises ning karistas teda kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Maakohus leidis, et Ervin edastas kurjategijatele teavet jälitusmenetluse ja politseitöö kohta ning tema eesmärk oli narkojõugu juhti hoiatada.

Ervini kaitsja viis asja Tartu ringkonnakohtusse ja taotles oma kliendi õigeksmõistmist, leides, et tema süü pole tõendatud.

Pealtkuulatud kõned

Üheks põhitõendiks selles kohtuloos oli telefonikõne salvestis, mis tehti pärast seda, kui narkopolitseinik oli kohtunud kurjategija tuttavaga ning uurimisversiooni kohaselt edastas talle hoiatuse eesseisvast politseioperatsioonist. Tookord helistas see tuttav narkoärikale ning teatas: "Lihtsalt mul oli vestlus Erviniga. Ja ta ütles, et võtab sinu ja seejärel minu." Samal päeval rääkis nimetatud narkokurjategija tuttavale: "... ära räägi midagi, mind kuulatakse pidevalt pealt."

Ervin ise tunnistas uurimise käigus, et kohtus kurjategija tuttavaga, kuid ta ei avaldanud talle operatiivteavet, vaid tahtis kurjategijaid vaid ähvardada.

Ringkonnakohus leidis, et nende tõendite põhjal ei saa kindlalt väita, et Ervin edastas salajast infot. Ülalmainitud telefonivestlusest võib küll aru saada, et kurjategija teadis, et teda pealt kuulatakse, kuid millistel asjaoludel see talle teatavaks sai, kriminaalasjas ei tuvastatud, tõdes ringkonnakohus. Kohtu seisukohalt ei võimalda vaid jälitusprotokollist lähtuv asuda vaieldamatult seisukohale, et Ervin edastas kurjategijatele jälitusinfot. Seega leidis ringkonnakohus, et Ervini süüdimõistmiseks pole piisavalt tõendeid, ning tühistas Viru maakohtu süüdimõistva otsuse, mõistes süüdistatava õigeks.

Möödunud teisipäeval otsustas riigikohus mitte võtta prokurör Irina Karo kassatsioonkaebust menetlusse, mis tähendab, et õigeksmõistev kohtuotsus jäi jõusse.

Kui kõik need sündmused kurjategijate pealtkuulamise ja kavandatava kinnipidamisega leidsid aset 2012. aasta augustis, siis juba sama aasta septembris siirdus Ervin politseipensionile.