Konsu järve ääres peeti riigikaitseõpetuse lõpulaager

Kahe päeva jooksul õppisid noored mitmesuguseid sõdurioskusi. Foto: Matti Kämärä

20. ja 21. mail pandi looduskaunis paigas Konsu järve ääres toimunud välilaagris viimane pitser maakonna seitsme kooli õpilaste riigikaitseõpetusele. Üle saja noore, kes seal osalesid, olid nõnda tublid, et keegi ei virisenud − st võitlusmoraal on kõrge.

Tegemist oli riigikaitseõpetuse õpilaste lõpulaagriga Konsu järve ääres, mida korraldasid Viru jalaväepataljon ja kaitseliidu Alutaguse malev.

Kutseliste käe all

Õpilased olid maakonna eri koolidest: Kiviõli 1. keskkoolist, Iisaku gümnaasiumist, Jõhvi eesti ja vene gümnaasiumist ning Sillamäe, Toila ja Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist. Konsul osalesid 10. kuni 11. klassi, st 16- ja 17aastased noored − kokku 12 jagu ja igas jaos vähemalt 8 noort, keda õpetasid samuti tosinkond seersanti/allohvitseri Viru pataljonist  ja 3 riigikaitseõpetajat, kelle osa oli noortele tuge pakkuda.

Kahe päeva jooksul õppisid noored sõdurioskusi: telgi püsti panemist, patrullimist, söögitegemist katelokis ning välikäimlate ja -pesemiskohtade rajamist. Teisel päeval, hoolimata vihmasest ilmast, läbiti takistusriba ja madalroomati, loodi oma jaole rivilaul ning orienteeruti. Kõige suurem vastutus oli Viru jalaväepataljoni  seersantidel ja aspirantidel, kes olid jaoülemad: kantseldasid noori, õpetasid neid ning mõtlesid välja ja viisid ellu kõik need huvitavad tegevused.

Kaitseliidu noorte kotkaste instruktori ning Sillamäe, Toila ja Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi riigikaitseõpetaja Ivar Rooma meelest õnnestus laager hästi.

Tublid tüdrukud

"Noored, kes tulevad praktiliste militaaroskuste poolest kui valged lehed, on vaid teoreetilisi teadmisi saanud, peavad siin laagris väheste tundide jooksul hoopis teistmoodi asjale pihta saama. Õpitakse distsipliini ja meeskonnatööd, täiustatakse tegevuste kaudu reaktsioonikiirust," ütles Rooma.

Rooma sõnul annab selline laager tagasisidet õpitust. "Kohapeal tundubki raske. Asja jooksmasaamine ei tarvitse minna kergelt, aga kui adutakse, et nii peabki olema, olengi siin ja pean hakkama saama, läheb kohe libedamalt. Paljud noortest pole kunagi värskes õhus nii kaua järjest olnud," muigas õpetaja.

Leitnant Merje Meerits, kes oli ettevõtmise peakorraldaja ja vastutaja, lisas, et käesoleva aasta laagri juures meeldis talle endale kõige rohkem varasemate aastatega võrreldes see, et keegi ei vingunud.

"Igal aastal helistavad ikka päris paljud endale vanemad järele ja lähevad minema. Sel aastal ei olnud mitte ühtki sellist juhtumit. Veel meeldis, et iga jaoülem − neid oli 12 − pidi valima oma jaost parima õpilase. Mõni ütles kaks nime ja viies jaos oli parim − st kõige aktiivsem, sõbralikum, hakkajam jne − tüdruk," rääkis Meerits.