/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2015/06/02/11995310t1h3000.jpg)
Oru linnaosa benseenireostuse põhjust ei leitud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti tellimusel Kohtla-Järve Oru linnaosa kaevude benseeniga saastumist uurinud AS Maves reostuse põhjust ei leidnud; Järve Biopuhastus lubab orulastele aasta lõpuks puhast kraanivett.
Lähiajal selgub, kes võidab OÜ Järve Biopuhastus riigihanke, mille tulemusena ühendatakse Kohtla-Järve Oru linnaosa vee- ja kanalisatsioonisüsteem Ahtme veepuhastusjaama ja regiooni puhastusseadmetega.
Hanke võitja peab projekteerima ja ehitama 7,7 kilomeetrit vee- ja sama palju kanalisatsioonitorustikku, joogiveemahutid, reoveepumpla ja joogivee ülestõstepumpla ning ühendama torustikud olemasoleva reoveekollektori ja joogivee magistraaltorustikuga.
Tööd lähevad maksma eeldatavalt 1,66 miljonit eurot; miljoni euroga toetab ettevõtmist keskkonnainvesteeringute keskus. Tööde tegemiseks nähakse ette umbes viis kuud.
"Sellest kaevust, kust Oru elanikud praegu kraanivee saavad, pole viimasel ajal tehtud analüüside põhjal enam midagi ohtlikku tuvastatud," ütles Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Pärnamäe. "Rauda, kloriide ja ammooniumi on seal küll lubatust rohkem, aga tervisele need ohtlikud ei ole. Tsisterniga veame Ahtme veepuhastusjaamast hea kvaliteediga joogivett Orule ikka edasi − senikaua kui uus torustik valmis saab."
Mullu juulis eraldas keskkonnainvesteeringute keskus keskkonnaametile 15 000 eurot, et selgitada välja Oru linnaosa varem joogiveega varustanud kaevude vee ohtliku benseeniga reostumise põhjused.
ASi Maves tehtud uuringust selgus, et olemasolevate puurkaevude ümbruses ei esine maapinnalähedast reostust ega muid reostusallikaid. Tööde käigus tuvastati küll üks reostunud pinnasega ala, kuid see asub benseeniga reostunud puurkaevudest 650 meetri kaugusel ning põhjavesi liigub sealt kaevudele vastassuunas, pole see kaevude reostumisega seotud.
"Võib arvata, et benseenireostus on levinud puurkaevudesse läbi kaevu konstruktsioonivigade, pärinedes ülemistest põhjaveekihtidest, kuid uuringu tulemused seda ei kinnita. Reostunud on ainult Voronka veekiht," ütles keskkonnaameti Viru regiooni juht Jaak Jürgenson. Tema sõnul on ilmselt tegemist pärandreostusega, mille allika leidmine pole sageli üldse võimalik.
Andra Pärnamäe sõnul soovitatakse uuringu aruandes reostunud kaevud tamponeerida. "See oli meil plaanis nagunii, aga torustike ehitamise proojektis me seda ette ei näinud - just sellesama uuringu pärast."
Kas tamponeerimisele läheb ka kolmas, praegu kasutuses olev kaev, ei osanud Pärnamäe öelda. "Seal on väga kehva kvaliteediga vesi, nii et isegi reservkaevuna pole eriti mõistlik seda alles jätta. Samas on riskantne jätta kogu piirkonna veevarustus ainult ühe, torulahenduse peale."