Oru veereostuse põhjus jääbki saladuseks
5. juuni 2015, 20:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti tellimusel valmis Kohtla-Järve Oru linnaosa reostusuuring, mille tulemused kinnitavad, et Oru linnaosa Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumi veekihis leidub benseeni.
Keskkonnaameti tellimisel uuris AS Maves Kohtla-Järve Oru linnaosa puurkaevude reostust ohtlike ainetega (eelkõige benseeniga), mis sai avalikuks 2013. aasta oktoobris, kui sealse veevarustuse opereerimise üle võtnud OÜ Järve Biopuhastus selle avastas.
Reostuskahtlus on olnud üleval 2003. aastast (siis tegeles Oru veevarustusega OÜ Oru Kodu), kui inimesed kurtsid, et kraanivesi haiseb kütuse või bensiini järele.
Reostus üksnes Orul
Orul on neli riiklikus katastris olevat puurkaevu; nende veevõtt toimub kolmest eri sügavusel paiknevast veekihist.
OÜ-le Kalev Vesi kuuluv puurkaev on rajatud sügavusele 32 - 58 meetrit. OÜ-le Järve Biopuhastus kuulub kolm puurkaevu, millest kaks saavad vett Voronka veekihist ning on reostunud benseeni ja tolueeniga. Benseeni sisaldus on veeproovides 40 - 400 μg/l (lubatud piirsisaldus on 1,0 μg/l) ja tolueeni sisaldus 0,3 - 15,5 μg/l (seda ei tohi joogivees üldse olla).
Selle veekihi puurkaevude reostus Orul on lokaalne ega puuduta seni teisi Ida-Eesti sama põhjaveekogumi puurkaeve. Riikliku seire ja terviseameti võetavate ohtlike ainete analüüside põhjal ei ole benseen probleemiks ei Toila, Voka ega Viivikonna kaevudes.
Kahtlused ei saanud kinnitust
Võimalikuks maapinnapealseks reostuse tekitajaks peeti OÜd Ekspress-Auto L, mille territooriumi põhjapiiri lähedalt leiti 2014. aasta aprillis pinnasereostus. Reostuse allikaks peetakse territooriumi põhjaosas paiknevat autopesulat ja selle kõrval asuvaid mahuteid, mis sisaldavad tänini naftasaaduste jääke. Benseeni ja fenoole sealse salvkaevu veest ei leitud.
Samuti ei leidnud kinnitust kahtlus, et reostus võib pärineda puurkaevu lähistel asuvatest garaažidest.
Orul on ajalooliselt olnud mitmeid kütusehoidlaid, kus hoiti naftasaadusi ja tõenäoliselt ka põlevkiviõli. Kütuste laadimissõlmed olid Tallinna-Narva raudtee paralleelharul ja kütusehoidlast lõuna pool endise turbabriketitööstuse kompleksi loodeosas. Nende töö tehnoloogilise skeemi, hoitavate kütuste liikide, nende mahtude ning võimalike keskkonnakahjustuste kohta andmeid ei ole.
Põhjus ei selgunud
Puurkaevude ümbruses kuni viie meetri sügavuseni pinnasekihtide reostust ei leitud. Linnaosa loodeosas leiti küll kuni 1600 m² suurune reostunud pinnasega ala, ent see asub puurkaevudest vastavalt 350 ja 650 meetri kaugusel ja põhjaveevooluga reostus sealt kaevudesse ei levi.
Puurkaevude videouuringute järgi on võimalik leke läbi ühe reostunud puurkaevu manteltoru, kuid võimalikku reostusallikat ei leitud. Teise reostunud kaevu manteltoru on paremas seisundis ja reostumine on võimalik veekihi kaudu teise kaevu piirkonnast, kui pumpamisega tekitatakse survelangus.
Reostunud veekihi saastumise ajalugu ja allikat uuringuga kindlaks teha ei õnnestunud. Pole välistatud, et minevikus maapinnalt lähtunud saastekolle on praeguseks maapinna läheduses osaliselt isepuhastunud ja ümber paiknenud. Välistatud pole ka reostunud veekihi kaevude saastamine kaevude suudmete kaudu lohakuse või pahatahtlikkuse tõttu.
Kontrollida ka teisi linna kaeve
Uuringus sedastati, et reostunud puurkaeve pole võimalik edasi kasutada ja need tuleb likvideerida, kuna nendega avatud Voronka veekiht on reostunud.
Orul praegu kasutuses olev puurkaev tunnistati uuringus ajutise tehnilise vee allikana sobivaks, ent selle vee kvaliteeti tuleks vähemalt kord kvartalis benseeni ja tolueeni osas kontrollida.
Samuti soovitati kaaluda kõigi ühisveevärgiks kasutatavate Kohtla-Järve puurkaevude vee kvaliteedi kontrolli naftasaaduste, tolueeni ja benseeni osas, seda eriti teadaolevate saastunud alade läheduses.
Uuring kiitis heaks Järve Biopuhastuse plaani hakata Oru linnaosa joogiveega varustama Kurtna - Vasavere veehaardest, rajades selleks uue veetorustiku.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Adler ütles, et kuigi benseenireostuse põhjustajat ei suudetud leida, kasutatakse uuringu tulemusi avastatud pinnasereostuse likvideerimise kavandamisel.