31 meetri kõrguselt pangalt kukkunud naine jäi ellu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ööl vastu esmaspäeva kukkus õhtust jalutuskäiku teinud naine Ontika paekaldalt 31 meetri kõrguselt alla ning jäi imekombel ellu.
Ööl vastu esmaspäeva kukkus õhtust jalutuskäiku teinud naine Ontika paekaldalt 31 meetri kõrguselt alla ning jäi imekombel ellu. Foto: Peeter Lilleväli

Ööl vastu esmaspäeva Toila kandis allakukkunud naine jäi imekombel ellu, tema päästmisoperatsioon kestis mitu tundi.

Ööl vastu eilset kell 00.06 teatati häirekeskusele, et Toila vallas Martsa küla lähedal on inimene Ontika paekaldalt alla kukkunud. Samal ajal liikus päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Valvi Väli päästeautoga mööda pankrannikuäärset Ontika-Toila teed Toila suunas. "Kannatanu mobiiltelefoni järgi tema asukohta positsioneerida polnud võimalik, sest pankrannik eksitab navigatsioonisüsteemi ära. Algne positsioneerimine näitas, et kannatanu viibib hoopis kusagil Sillamäe külje all," rääkis Väli.

37aastase naise sõnul läks ta õhtul Toilast Ontika poole jalutama ja võis kõndinud olla umbes 1-2 kilomeetrit, kui kaldalt alla kukkus. Sellest infost polnud päästjatel siiski suurt kasu, sest läbida 2 kilomeetrit öösel raskesti läbitava pankranniku all, olnuks liiga keeruline ja aeganõudev.

Leidmiseks kasutati sireeni

Pärast väljakutse saamist, mille tegi õnnetusse sattunud naine ise, sõitsid päästjad ja politseinikud Toila alevisse, kus pandi paika päästeplaan.

Kui sai selgeks, et sidetehnikast pole naise leidmisel kasu, lülitas mööda pankrannikut liikunud operatiivkorrapidaja päästeauto sireeni sisse ning kannatanuga telefoniühenduses olles palus tal öelda, kui sireeni kuuleb. "Ühel hetkel ta ütleski, et kuuleb heli, siis aga jälle, et sireen kadus ära. Sain aru, et olen otse tema kohal, kuna pankrannik juhtis heli üle kannatanu," meenutas Väli. Kui päästja suunas taskulambi valgusvihu pankranniku serva alla, teatas naine telefonitsi alt, et näeb valgust enda kohal, ning siis oli selge, et alla kukkunud naine on leitud. Kannatanu otsimine oli aega võtnud ligi tunni.

Seejärel algas päästekompleksi paigaldamine, nagu päästjad seda ise nimetavad. See sisaldas nii valgustuse kui nöörlaskumiseks vajaliku varustuse ülesseadmist. Päästmise tegi keeruliseks aga varinguoht. "Kaldaserv on seal nii ebastabiilne, et iga liigutus põhjustab varingu," rääkis operatsiooni juhtinud operatiivkorrapidaja. Et kannatanut mitte ohustada, pidid päästjad laskuma veidi kaugemalt. Kuigi varisev sein võis olla ohtlik ka päästjaile, otsustasid kaks neist siiski laskuda, olles kaitsnud oma pea kiivri ning keha võimalikult paksude polstritega.

Kui päästjad alla jõudsid, kaebas naine valusid seljas ning päästjad järeldasid, et tegu võib olla selgroovigastusega, mistõttu asetati tema kaelale ja selgroole lahas ning tõsteti ta spetsiaalse korvraami abil üles. Meedikud tuvastasid naisel alajahtumise ning kannatanu viidi Ida-Viru keskhaiglasse.

Keskhaiglast öeldi eile, et paekaldalt alla kukkunud naise seisundi raskusaste on keskmine ning tõenäoliselt saadetakse ta edasi ravile Tartu ülikooli kliinikumi. Ohtu naise elule pole.

Suur ime

Valvi Väli ütles, et see on suur ime, et inimene nii kõrgelt alla kukkudes ellu jäi. Päästjad mõõtsid sündmuskohal paekalda kõrguseks 31 meetrit.

Väli sõnul poleks naise päästmine mere poolt lihtsam olnud. "See pole meil esimene kord kaldalt alla kukkunud inimest päästa. Ükskord proovisime seda mere poolt teha ning päästeoperatsioon kestis öösel kella kahest hommikul kella seitsmeni," sõnas ta.  Seekord kestis päästmine kolm tundi ning operatsioon kuulutati lõppenuks kell 3.10.

Ida päästekeskuse pressiesindaja Helen Tammetsi sõnul võis naine pärast kukkumist mingi aja teadvuseta olla, mistõttu ta ei saanud kohe abi kutsuda.  "Oli suur õnn, et tema telefon kukkudes ei purunenud, ei lennanud kusagile eemale ning telefoni aku oli laetud. Vastasel juhul oleks kõik võinud palju kurvemini lõppeda," lausus Tammets.

Väli ütles, et päästemeeskonnad tegutsesid selles olukorras väga professionaalselt ning Jõhvi päästjad on saanud selleks spetsiaalse nöörpääste väljaõppe. Ta avaldas erilist tunnustust kahele päästjale, kes otsustasid ohte trotsides mööda järsakut kannatanu juurde laskuda, ning lubas anda oma panuse, et need mehed saaksid ka autasustatud.

2012. aasta augustis hukkus Valaste vaateplatvormi juures paekaldalt alla kukkunud mees, sama aasta maikuus aga pääses vigastustega Valastel mitukümmend meetrit vabalangenud noormees.

Ontika pankrannik on Rootsist Ölandi saarelt algava ja Venemaal Ladoga järve kandis lõppeva üle 1100 km pikkuse Balti klindi kõige kõrgem osa, ulatudes kuni 55 meetrini üle merepinna. Paekallas kulgeb Saka külast Toila laheni ligi 23 km ulatuses, olles sellisena klindi kõige pikem katkematu osa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles