Alutaguse Mementot asus juhtima Lembit Prits
/nginx/o/2020/06/01/13130655t1hd490.jpg)
14. juuni 2015, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba märtsis Alutaguse Mementot juhtima valitud Lembit Pritsu esimene ülesanne ses ametis on korraldada tänavuse juuniküüditamise aastapäeva tähistamine 14. juunil.
Lembit Prits, kes töötab VKG Soojuses müügijuhina ja on samuti tuntud harrastusnäitleja, ütles, et võttis väljakutse vastu, sest tahab, et organisatsioon ikka edasi kestaks.
Siberis sündinud
"Kui vaadata liikmete nimekirja, on seal 1930. aastate keskel sündinud inimesed. Realistlikult vaadates pole neid inimesi väga kauaks. Kui [eelmine esimees] Uno Säästla suutis seda organisatsiooni 25 aastat juhtida, võiksin minagi seda veel 20 aastat juhtida," ütles 8. märtsil 1957 Krasnojarski krais Kuraginski rajoonis Deplovo külas liha- ja piimafarmis nr 4 sündinud Prits.
Pritsu vanemad olid küüditatud ja said aasta pärast tema sündi võimaluse kodumaale naasta.
"Memento tegevus on hädavajalik. Selge, et kurja on tehtud küll ja küll ning kas või mälestuse hoidmise nimel on vaja tegutseda ja märku anda, et inimesed, kes kannatasid, on reaalsed. Kes seal sündisid − ega nende elu kõige libedamalt ei alanud ja nende olemasolust on vaja rahvast teavitada. Teame, et meie vanemad olid represseeritud ja vangilaagritesse või asumisele saadetud. Just järjepidevust suudab minuealiste põlvkond edasi kanda, et tubli koorem mälestusi oleks talletatud," ütles Prits.
Üks ülesannetest, mille Prits Alutaguse Memento juhina on endale püstitanud, on Siberis represseeritute järeltulijatena sündinute − nagu tema ise − praegu vaid 42-liikmelisse organisatsiooni kaasamine. Prits ütleb, et tema tutvusringkonnaski on selliseid inimesi palju.
Noored appi
"Hea, kui nad oleks Mementos, sest kõigil on oma mälestused rääkida; kui mitte enda omad, siis oma vanematelt ja vanavanematelt kuuldu. Neid asju tahame hakata kirja panema. Kindlasti loodame kasutada ka kooliõpilaste abi, sest tegu on ajaloolõiguga, mida ei tohi unustada. Kui me ei jaga seda järeltulevatele põlvedele, ei oska nemad hinnata koormat, mida on esivanemad kandnud. Müts maha nende ees, kes on seal olnud ja nüüd elus hakkama saanud. Paljud inimesed jäid ju sinna, jõid ennast põhja ja jäidki Siberi avarustesse. Aga suurem osa rahvast on tagasi tulnud ja elus hakkama saanud. Vaatan oma vanemaidki, ema sai üleeile 80aastaseks − täitsa tegus inimene," ütles Prits.
Pritsu vanemad on näiteks Siberist kojusõidu rongipiletid reliikviatena alles hoidnud. Paberite hulgas oli ka kurbnaljakaid asju. Näiteks Pritsu õde on temast aasta vanem, aga passi järgi on vanusevahe vaid 2 kuud − keegi kohalik tšinovnik ei suvatsenud varem sündi registreerida, sest sünnitunnistuste väljaandmise plaan oli täis...
Eelmise esimehe Uno Säästla (82) suuremaks saavutuseks peab Prits tema visadust, mille tulemusena kohalik Memento üldse püsis.
Memento ülesandeks peetaksegi mälestuse hoidmist, et katastroofide ajalugu ei korduks. Kaugele ei tarvitse vaadata − Ukrainas on võõrväed sees ja sõda käib. Ja mullu alustas Vene justiitsministeerium kohtuasja, millega soovitakse Memorial, mis tegeleb seal stalinlike repressioonide jäädvustamisega, laiali saata. Samuti kõrvaldati Gulagi muuseumist Uuralites viited Stalini kuritegudele...
Käesoleval pühapäeval, 14. juunil kogunetakse kell 12 vaikimisi juuniküüditamise 74. aastapäeva mälestamiseks Purtse tammikusse (Leinaparki hiiemäel), kus ollakse Pritsu sõnul vaikselt ja paatosega kõnesid ei tule.