Kohtla-Järve pargis jätkuvad remonditööd

Ehitajatel tuli terrassid üle värvida, kuid praeguseks hakkavad tööd juba lõpule jõudma. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve kesklinna rekonstrueerimise teise järgu vastuvõtmine oli kavas 30. mail, ent kuigi juba on käes juuni keskpaik, ei ole seda toimunud: ehitajad tegelevad puudujääkide kõrvaldamisega ja tööde käigus ilmnenud probleemide lahendamisega.

Kolmapäeval oli pargis palju inimesi − nii puhkajaid kui töölisi. Viimased tegelesid ehitustöödega ja rohu niitmisega, kuna park peab juunikuisteks pidustusteks − võidupühaks ja jaanipäevaks − korda saama. Ehitajatel on hea meel, et pargis palju inimesi käib: nad kinnitavad, et see annab neile indu juurde.

"Ehitustööd on lõppenud, töölised tegelevad puuduste kõrvaldamisega. Nii näiteks tuli ümber teha saarekesel olevad pingid ja osaliselt üles võtta veepealsete terrasside puidust laudis, et selle värvi uuendada − olemasolev värvikiht oli metallkonstruktsioonide kaitsmiseks ebapiisav. Tööd on veidi pikale veninud, kuna tehnoloogia kohaselt tuleb iga värvikihti kuivatada 12 tundi. Kuid targem on oodata, mitte kiirustada, kuna meile on olulised vastupidavus ja püsivus. Ja kuigi garantiiaeg on 24 kuud, tahtsime me, et kõik puudujäägid saaksid kohe kõrvaldatud. Alles pärast kõikide tööde valmimist allkirjastame objekti vastuvõtmise lepingu. Ma arvan, et see leiab aset juulis. Kuid juba jaanipäevaks lubas töövõtja kõik tööd lõpetada, et linlased saaksid ohutult pargis jalutada ja pargi ilu nautida," rääkis renoveerimistöid kureeriv abilinnapea Vitali Borodin.

Ta lisas, et tööde käigus tulid ilmsiks mõned kohad, mis küll vajavad uuendamist, kuid mis ei kuulu projekti realiseerimise kavasse. Need on kaks betoontreppi. Et pargi üldilmet parandada ja seal senisest suuremat ohutust tagada, otsustati teha vajalikud tööd ära reservis oleva projektirahaga. Needki tööd on praeguseks juba peaaegu lõpetatud.

Spordirajatised tehti ümber

Lõppemas on seenioride platsil olevate spordirajatiste ümbermonteerimine. Sügisel paigaldatud treeninguseadmed elasid talve üle halvasti − värv on kohati maha koorunud, mõningatesse kohtadesse on tekkinud rooste −, seetõttu nõudis linn kui tööde tellija nende seadmete asendamist uute ja kvaliteetsematega. Vitali Borodini sõnul on uued konstruktsioonid vanadest kolm korda kallimad, kuid linnal ei tule nende paigaldamisele lisaraha kulutada, kuna kehtib algne hankeleping.

Kahjuks tekitavad pargis suurt kahju vandaalid. Nii näiteks on keegi juba jõudnud uues lehtlas lõket teha, rääkimata sellest, et pidevalt soditakse lehtlate seinu ja lõhutakse laternaid.

"Osa laternaid on juba asendatud vandaalikindlate valgustitega. Loodame väga, et olukorda aitavad parandada videovalvekaamerad, mis on juba üles pandud ja töötavad testrežiimil. Esialgu need vaid salvestavad toimuvat, kuid lähitulevikus on meil plaanis hakata edastama valvekaamerast tulevat infot politsei valvepunkti. Spetsialistid juba töötavad selle ülesande lahendamise kallal."

Objektijuht Jüri Moor lisas, et lähipäevil paigaldati promenaadile ja pargi algusesse kolm uut linna kaarti. "Need on tehtud traditsioonilises stiilis, kuid on ka mõningaid uuendusi, näiteks ekraan, mis näitab kellaaega ja õhutemperatuuri. Kusjuures konstruktsioonis kasutatakse päikesepatareisid."

Vitali Borodinil on kahju, et projekt ei näe ette veetaseme reguleerimist pargijärves, sest kui veetase seal järsult tõuseb, võib see hakata terrasse kahjustama.

"Tuleb midagi välja mõelda, et see oht välistada," lausus ta. "Samamoodi on tiigi puhastamisega taimedest: jääme ootama KIKi fondide avanemist, et sealt toetust taotleda. Puhastada tiiki nii nagu varem ei saa kindlasti, tuleb leida mingi alternatiivvariant, et looduslikule veekogule võimalikult vähe kahju tekitada."

Tualetti esialgu pole

Tualettide küsimus on esialgu lahtine. Vitali Borodin ütles, et lahendust sellel alles otsitakse.

"Statsionaarse tualeti ehitust ei ole projektiga ette nähtud, biotualeti paigaldamise puhul aga on mitmeid haldusküsimusi, näiteks see, kes hakkab seda teenindama. Ent päevakorras on see küsimus küll."

Paadiga sõita ei saa

Endise paadimajakese varemed seisavad tänavu tühjalt. Kohtla-Järve abilinnapea Deniss Veršinin ütles, et eelmised rentnikud loobusid paadilaenutusteenuse osutamisest, uusi teenindajaid aga, kes sooviks seda teenust pakkuda, ei ole esialgu leitud. "Kuid me oleme valmis kaaluma iga pakkumist," rõhutas Veršinin.

Vitali Borodin lisas, et projekti kohaselt tuleb paadimajakese varemed maha lammutada, kuid esialgu ei ole seda tehtud. "Kahju on seda teha, sest äkki leidub veel mõni investor, kes tahaks paadimajakese korda teha ja avada seal näiteks kohviku. Ilusas ja hoolitsetud pargis käib juba jalutamas palju inimesi ning neid tuleb üha juurde, eriti suvel, seepärast ootame veel lammutamisega."