Illuka mõis saab valmis aasta pärast

Hoone esiküljel on fassaaditööd juba tehtud ning alustatud veranda ehitamist. Foto: Peeter Lilleväli

Illuka mõisa peahoone ja ühtlasi koolimaja 2013. aastal alanud renoveerimine jõuab lõpule tuleva aasta augustiks; tööde kogumaksumus on rohkem kui miljon eurot.

Illuka kooli õpilased on viimased kaks õppeaastat pidanud uues õppehoones kitsukestes tingimustes hakkamasaama. Tõsi, üks klass on peahoones töötanud − nagu ka söökla ja köök.

Samamoodi tuleb kooliperel hakkama saada veel ühe õppeaasta jagu.

"Eelmise renoveerimise ajal aastatel 1993−1994 toimus õppetöö Kuremäe kultuurimajas, väiksemad lapsed olid õpetajate majas, kus varem oli Kuremäe algkool," rääkis Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov, et selline remondiaegne ümberkorraldus pole mõisakooli puhul midagi enneolematut.

Eelmise remondi ajal vahetati peahoonel katus, parandati fassaadi ja tehti mingil määral ka sisetöid. Mitte just kõige paremal moel, sest peamiselt just kehvast katusest tingituna tuli praegu käsil olev renoveerimine ette võtta. Kui katus lappimisest hoolimata ikka läbi tikkus laskma ning seinu ja lagesid rikkus, polnud muud valikut kui panna päris uus katus ja kõik kahjustused kõrvaldada.

Tegelikult võeti mõisasüdame renoveerimine ikka päris põhjalikult ette: alustades pargi renoveerimisest ning lõpetades kalli elektrikütte maaküttega asendamise ja peahoone külge ajaloolise veranda taastamisega.

Katusevahetus venis

"Kaua tehtud kaunikene," ütlesid lootusrikkalt nii valla kui muinsuskaitseameti esindajad, kui peahoone katus pärast ohtraid lõpptähtaja nihutamisi lõpuks valmis sai. Aastapäevad hiljem, kui alguses kavas oli.

Venimisel oli mitu põhjust: vahetati nii peatöövõtjat kui uue ehitaja partneriks olnud muinsuskaitse nõuete järgimist jälgima pidanud firmat; projekti omavoliline tõlgendamine tingis vajaduse osa juba tehtut lammutada ning tagatipuks selgus katust lahti võttes, et tegelikult tuleb teha palju rohkem kui alguses arvati.

"Teadsime, et mõned sarikad on mädad ja tuleb välja vahetada, aga kui ehitaja katuse lõplikult lahti võttis, tuli ilmsiks see, mida altpoolt näha ei olnud: mädad olid peaaegu kõik sarikad ja suur osa talasid ning need tuli välja vahetada või parandada," rääkis Oleg Kuznetsov.

Mullu juulis sai katus lõpuks valmis ja augustis tehti algust renoveerimise teise etapi ehk fassaaditöödega, mille toetuseks eraldas riik Norra finantsmehhanismi mõisakoolide säilitamise programmist 146 000 eurot ning vald lisas omalt poolt umbes 200 000 eurot.

Ajaloost pärit takistused

Vundament sai hüdroisolatsiooni ja soojustuse juba oktoobris. Enne seda kaevati hoone keldriosa maa seest välja − aastatega oli maja ümber pinda kuni 80 sentimeetrit tõstetud. Tänu sellele toodi esile ilus tahutud graniidist sokkel, mis hoone väljanägemisele palju juurde annab.

Väljast avatuks muudetud keldriosast tassiti muld ja kivid välja, et paigaldatava maakütte soojussõlmele ruumi teha.

Tööde käigus leiti keldrist inimluid, mis spetsialistide hinnangul olid seal kuni kakssada aastat lebanud. Mullatööd pandi luude uurimise ajaks küll piskuks seisma, ent muid tegevusi see õnneks ei seganud.

Järgmisena pidurdas töid, õigemini suurendas tööde mahtu muinsuskaitsjate avastus, et ka peahoone sisemised aknaraamid tuleb ikkagi restaureerida. Alguses oli jutt ainult välimistest raamidest, sisemised lubati tänapäevaste pakettakendega asendada. Ühtäkki aga leidsid eksperdid, et ka sisemistel raamidel on ajalooline väärtus ja needki tuleb ennistada. Mis tähendas varem kinnitatud projektile lisa kirjutamist − akna kaupa, mida igaühe puhul täpselt teha tuleb.

"Vanade raamidega ei saavuta me head soojapidavust," kardab vallavanem. "Kui ilm külmaks läheb, tellime energiaauditi ja kui peaks selguma, et soojuskadu on akende kaudu suur, tuleb midagi ringi teha."

Palju tehtud, palju teha

Välimised aknad on juba ette pandud, fassaad maja kahel küljel korda tehtud ning sisetööd hoone esimese korruse ühes pooles lõpusirgel. Alustatud on ka veranda ehitamist − ilmselt pärast sõda lõhutud veranda ennistatakse vanade fotode põhjal. Augusti lõpuks peab ehitaja selle kõigega lõpule jõudma.

Enne kolmanda etapi tööde hanke väljakuulutamist − see hõlmab esimese korruse teise poole ja teise korruse sisetöid − paigaldatakse maaküte ning viiakse kokku mõni aasta tagasi korrastatud pargi ja peahoone vertikaalplaneering.

"Kuna peahoone ümbruse madalamaks muutsime, tuleb need asjad nüüd kokku panna. Ka maakütte torud on vaja seetõttu pisut sügavamale panna," selgitas Oleg Kuznetsov.

Kolmanda etapi hankeni on kavas jõuda septembris, nende tööde hinnanguline maksumus on 350 000 eurot ning tööde lõpp on kavandatud järgmise aasta juulikuusse.

Hoone esimene korrus jääb puhtalt õppetöö päralt, teise korruse ühte tiiba ehitatakse filmistuudio, raamatukogu ja huvijuhi kabineti ruumid ning teise tiiba tuleb majutusvõimalus.

Sisekujundusprojekt valmib tänavu septembris; kogu sisustus, sealhulgas valgustid, tellitakse terve maja jaoks korraga.

Mitte üksnes koolimaja

Illuka koolis on õpilasi praegu poolesaja ringis.

Renoveerimisaegset ruumikitsikust arvestades on seda päris parasjagu, tulevikule mõeldes on vallavanemal aga suured lootused.

"Kui maja hakkab valmis saama, teeme oma koolile kindlasti reklaami. Huvi tuntakse meie kooli vastu ka praegu, nii et usun, et õpilaste arv kasvab. Peahoonesse mahuks sada õpilast lahedalt ära."

Peahoone renoveerimise kõigi etappide hinda kokku arvutades ütles Oleg Kuznetsov tööde kogumaksumuseks veidi üle miljoni euro. Enamik sellest rahast tuli ja tuleb valla eelarvest.

Õpilaste arvule mõeldes on selline summa koolihoone kordategemiseks üsna üüratu.

"Meil ei olnud muud väljapääsu − mõis on vaja säilitada olenemata sellest, kas seal on kool või mitte," ütles Kuznetsov. "Pealegi aitab see investeering leida mõisale kasutusvõimalusi ka suvel, kui kool ei tööta."