Päästeamet tahab pankranniku turvalisemaks muuta

Selles kohas kukkus kuu aega tagasi kaldast alla pangal jalutanud naine, kes õhtuhämaruses ohtu ei märganud. Foto: Peeter Lilleväli

Päästeameti Ida päästekeskus kutsus rannikuäärseid omavalitsusi ja keskkonnaametit üles arutama, kuidas tagada pankrannikul liikuvate inimeste ohutus. 

Toila, Kohtla, Lüganuse ja Aseri vallavalitsusele saadetud kirjas tõdes päästekeskus, et pankrannikul inimestegajuhtunud õnnetused on  viimasel ajal sagenenud, ning viitas konkreetselt viimasele juhtumile, kui naine 8. juunil Toila vallas Martsa külas paekaldalt alla kukkus.

Omavalitsusele mõtlemisaineks pakkus päästekeskus välja kaheksa tegevust, mille tulemusena peaks turvalisus suurenema. Kõige ohtlikumatesse või käidavamatesse kohtadessse võiks paigaldada piirdeaiad. Panga serva võiks paari meetri laiuselt niidetuna hoida, et inimesed kukkumisohtu märkaksid.  Tuleks paigaldada sildid, et kaldaservale ei tohi minna lähemale kui viis meetrit. Abi oleks pangal olevate kuivanud või mädanenud puude ärakoristamisest, et inimesed pahaaimamatult neile toetuda ei saaks. Rohkem kasutatavatesse kohtadesse võiks paigaldada WCd (üks inimene kukkus pangalt alla just WCd otsides). Teha korda turvalised pildistamiskohad, valgustada parkimiskohad ning piirata need tara või piirdega.

Lüganusel ja Aseris pole keegi kukkunud

Lüganuse vallas ohtlikku pankrannikut õieti polegi.

"Purtse kandis Hiiemäel on meil ainuke kõrgem koht, aga seal on eramaa ja rahvast sinna eriti ei käi, pole õiget teedki," rääkis vallavalitsuse majandusspetsialist Toomas Martin.

Aseri valla territooriumil on kogu pankranniku ala erakätes või riigi maal.

"Meil ei ole ka ametlikku matkarada, mille puhul saaks vald midagi ette võtta," rääkis abivallavanem Aivar Jalakas. "Kui kunagi hakkame seal turismirada arendama, siis tuleb sellele mõelda küll. Ma pole küll kuulnud, et meie vallas oleks keegi pangalt alla kukkunud, aga päästeametiga teeme hea meelega koostööd ja kui vald saab teha midagi, mis suurt raha ei nõua − näiteks maaomanike teavitamine −, oleme selleks valmis. Kindlasti oleks mõtet rannikupealsetel omavalitsustel ja päästeameti inimestel kokku saada, et võimalusi asjalikult arutada − kui olukord on ohtlik, siis on see kahtlemata ka valla mure."

Valmis asja arutama

Kohtla vallas on pankrannikut pikalt, ent valdavalt kulgeb see era- ja riigimaal.

"Valla munitsipaalomandisse kuulub vaid kaks maaüksust − Valaste joa ja Sakal süvamerelasu juures −, kus võime töid ilma maaomanikuga kooskõlastamata ise korraldada. Suur osa rannikust on keskkonnaministeeriumi valitseda oleval kaitsealal, kus majandustegevus on keelatud, nii et seal ei tohi ka kuivanud puid maha võtta," rääkis vallavanem Etti Kagarov. "Vald on Valastele rajanud ühe korraliku piirdega vaatluskoha, ka on seal võimalik WCd kasutada. Rohkemate selliste kohtade rajamiseks pole meil raha ega ka kohta, kuhu ehitada."

Kagarov nentis, et valla rannikupiir on pikk ja kohati üsna ohtlik, mistap on vallavalitsus valmis üheskoos turvalisi lahendusi otsima. "Oluline on arutelusse kaasata keskkonnaamet − nii maaomanikuna kui kaitseala valitsejana," toonitas ta.

"Inimeste ohutuse tagamiseks on kõigepealt vaja seda, et inimesed ise rohkem mõtleksid," ütles Toila vallavalitsuse maakorraldaja Hannes Kohtring. "Hoiatavate siltide ülespanekust võiks kasu olla küll − kui tänu sajale sildile jääb kas või üks õnnetus olemata, on sildid asja ette läinud."

Kohtringu sõnul pole pankranniku turvalisuse tagamine küll omavalitsuse ülesanne, aga kui selleks saab teha midagi niisugust, mis vallale väga tasku pihta ei käi ja millest kasu oleks, on vald valmis seda tegema.

"Ühine arutelu oleks mõistlik, sellest võiks mingeid mõtteid välja kooruda," ütles ta.

Päästeamet ootab ideid

Päästeamet on omavalitsustele samalaadse sisuga kirju saatnud ka mõnel varasemal aastal.

"Ühist arutelu pole meil varem olnud, seekord on aga kindlasti plaanis kõigi asjaosalistega kokku saada ja koos lahendusi otsida," ütles Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann, et sedapuhku oli omavalitsuste poole pöördumise ajendiks juuni hakul Martsas juhtunud õnneliku lõpuga õnnetus. "Tahame selgeks rääkida eri institutsioonide võimalused ning asja koos arutades võib esile tulla mõni huvitav idee. Me ei saa küll kõike ära hoida, aga kindlasti saame inimesi paremini teavitada− võib-olla teha selleks mingi ühisprojekt?"

Millal ühisarutelu toimub, ei osanud Holzmann veel öelda. "Kui kellelgi on ettepanekuid, kuidas pankrannikut ohutumaks muuta, võiks need saata päästeameti pressiesindaja e-posti aadressile [e-mail]. Kõik need ettepanekud saame siis ühisarutelul juba kaalumisele võtta."