Motofestival paneb vunki juurde

Prantslased Valentin Giraud ja Nicolas Musset suutsid konkurente oma selja taga hoida mõlema finaalsõidu ajal. Mootoririkke tõttu jäi aga esimene sõit lõpetamata ja nii läks üldvõit Belgia-Hollandi segapaarile Jan Hendrickx-Ben van den Bogaart. Foto: Matti Kämärä

Kiviõli motofestival ei näita mingeid raugemise märke. Vastupidi - korraldajad lubavad, et järgmisel festivalil on motopidu veel pikem ja uhkem ning toob lisaks krossile kohale ka teised motoalad. 

Kiviõli seikluskeskuse viimaste aastate ilmaebaõnn, mis on Eestimaale toonud erakordselt soojad ja lumevaesed talved, sai jätku selleaastasel motofestivalil, kus laupäeval valati taevast alla nii palju vett sellise hooga, et võistluste žürii otsustas nii korraldajate kui pealtvaatajate pahameeleks laupäevastest külgkorvide kvalifikatsioonisõitudest loobuda. See oli küll vesi nende kahe sõitja veskile, keda oleks võinud kehva sõidu puhul ähvardada oht finaalsõitudest välja jääda, kuid pahandas kõvasti publikut, keda sõitude vaatamise asemel peotelgi veinialale suunati.

Esimene tõsine vihmasadu

"2009. aastal äkki sadas ka, aga siis vaikselt ja ühtlaselt," meenutab võistluste korraldaja, Kiviõli seikluskeskuse juht Janek Maar üheksat aastat motofestivali ajalugu. Pigem on festival hädas olnud sõitjaid ja pealtvaatajaid küpsetava troopilise kuumuse ja kuumarabandusohuga. Sellel aastal asendus kuumarabandus vihmavalinguga, mis ujutas rada nii põhjalikult, et veel polnud enam kuhugi minna.

Rataste, aga eelkõige sõitjate ohutuse mõttes külgkorvide kvalifikatsioonisõitudest loobuti ja nii pääsesid pühapäeval rajale need, kes soojendus- ja ajasõitudes paremad olid. "Sportliku tulemuse mõttes ei kaotanud võistlus sellest midagi. Kõige enam kaotas publik, kes head sõitu vaatama tuli," tõdes Maar, lisades, et sport on omamoodi hasartmäng ja peab arvestama võimalusega, et kehva ilma tõttu tuleb selliseid otsuseid vastu võtta.

Paar tundi hiljem motofestivali õnn pöördus ja soolode kvalifikatsioonisõitudeks ja mäkketõusu Euroopa paremate selgitamiseks oli päike uuesti kõrgel. Enne soolotsikleid käisid kvalifikatsioonisõite tegemas quadracer'id. Viimased on tasandamisel sama tõhusad kui rajatehnika - ajavad katte ühtlaseks ja kuivatavad ära.

"Mõneti tuli vihm isegi kasuks - kui muidu on mäkketõusu ajal hirmus tolmune ja allatuult seda raja äärest vaadata ei saa, siis sel aastal polnud tolmu kusagil," muigas Maar.

Tolmu polnud tõesti. Ainult pori, mis pealtvaatajaid suuremat ei heidutanud ja mida korraldajad kahe võistluspäeva vahel eri täitematerjaliga tõrjumas käisid.

Turvalisem kui kunagi varem 

Sellest, kui Kiviõli motofestival võttis oma tiiva alla mäkketõusuvõistluse, on tükk aega. Esimest korda jagati sellel võistlusel välja aga sama kõlavaid tiitleid kui külgvankrite ja quad'ide seas. Tõsi, kui muidu tuleb tiitlivõistluste tarbeks radu ikka keerulisemaks kohendada, siis mäkketõusurajal tehti ülesjõudmine lihtsamaks. "See oli meistrivõistluste toimkonna soov ja meie sellest lähtume," kinnitas Maar.

Ümberehitustöid tehti veelgi - uued olid ka külgvankrite ja quadracer'ite stardikoht ja sellele järgnev kurv. Ka see on muudetud senisest turvalisemaks. Ilmselt on just see põhjus, miks arstidel sellel aastal motofestivalil tööd nappis ja hakkama saadi ühegi kondimurruta. Esimese finaalsõidu stardis keeras küll Belgia-Šveitsi sõidupaar Andreas Clohse ja Christian Verhagen oma masina nii õnnetult kummuli, et korvipoiss kaotas teadvuse ja viidi kanderaamiga rajalt ära. Õnneks oli tegemist ainult põrutusega ja teiseks finaalsõiduks oli paar rivis tagasi.

Kas ümberehitus mängib positiivselt kaasa ka selles, et sõitjad ja žürii valivad Kiviõli etapi MM-karusselli parimaks, on vara öelda. Selge on aga see, et Kiviõli võistlus on omamoodi pioneer ja nüüd on juba mitmel pool Euroopas aru saadud sellest, et hea võistlus tähendab igasuguseid tegevusi ja melu, mitte pelka sportlikku mõõduvõttu. "Hea, et meil oli see teadmine juba üheksa aastat tagasi olemas," on Maaril põhjust rahul olla.

Omamoodi ankur

Ja rahul on selgelt ka publik. Või vähemalt need 5000 inimest, kes motofestivalil igal aastal kohal. Mingeid raugemise märke ei saagi olla. "Festival on meile omamoodi ankur - sellest kõik suured asjad alguse said," tunnistab Maar.

Järgmisel aastal loodetakse aga teha samm edasi ja muutuda veel suuremaks ja meelelahutuslikumaks. "Kui me praegu oleme ehk liialt keskendunud motospordi krossialadele, siis järgmisel aastal plaanime tegevusi laiendada. Huvitavaid motoalasid on ju veel," räägib ta, lisades, et kogu festivaliala ülesehitamine ja tehnika kohaletoomine on suur ettevõtmine ja mõistlik oleks seda võimalikult pikalt kasutada. Nii saab järgmise aasta festival alguse juba reedel, 5. augustil.

Praeguse nägemuse kohaselt koliks osa motoalasid koos peotelgiga teisele poole mäge ehk suusakeskuse poole, kus ruumi oluliselt rohkem.

Ka sel aastal oodati külastajaid suusakeskuse poolele proovima suviseid atraktsioone - trosslaskumist ja mägiautosid. Kui kaks viimast talve on keskusele olnud väga keerulised, siis suvehooaeg on läinud üsna edukalt. "Peale maksma ei pea ja oleme suutnud isegi paar talvist arvet tasuda," tunnistab Maar. Peamiselt tuleb see tänu korporatiivklientidele - firmad on avastanud keskuse kui mõnusa koha koolitusteks ja meelelahutuseks. Nii jätkub tegevust lisaks suvele ka kevadeks ja sügiseks.