Kukruse mägi nihutatakse naaberkinnistule

Foto: Matti Kämärä

Foto: Matti Kämärä

Kukruse mäe korrastamise eri võimalusi vaaginud keskkonnamõju hindajad pidasid parimaks mäe minimaalset äravedu ja alles jäävast materjalist uue mäe kujundamist praeguse kõrvale. 

Pärast ASi Maves 2012. aastal valminud uuringut, millega Kukruse aherainemägi Eesti ainsaks A-kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmete hoidlaks tunnistati, võttis keskkonnaministeerium selle ohutuks muutmise tõsiselt käsile.

Tänavu varakevadest saati tegi OÜ IPT Projektijuhtimine mäel uuringuid, mille käigus täpsustusid mäe kõrgus ja maht ning saadi ülevaade kuumenenud kohtadest ja temperatuuridest. Kuna aherainepuistangut täideti kiiresti, ei jõudnud oksüdeerumise tõttu kuumenenud materjal jahtuda ning tekkinud õhuvoolud süütasid lasundi ülaosas orgaanikarikka aheraine põlema. Kuumenemine mäe sees pole uuringu andmeil täielikult lõppenud: maapinnast 0,8 m sügavusel võib mäe temperatuur olla kuni 46 °C, 1,6 m sügavusel 99 °C ning 5 m sügavusel 102 °C. Kõige kuumemad kohad paiknevad mäe harja läheduses suunaga lõunanõlvale, lisaks on kuumenemiskolle paiknenud ka ladestu tuumas, kus temperatuur on ületanud 800 °C.

Ladestus aja jooksul toimunud protsessid on tekitanud märkimisväärse põhjaveereostuse - utmisprotsesside käigus tekkinud vaba õli on jõudnud põhjavette.

Võrdluses neli varianti

Nüüd on OÜ Alkranel saanud valmis ja Kohtla valla kodulehel avalikustatud ka mäe ohutuks muutmise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kukruse aherainemäe korrastamise eesmärk on tagada selle keskkonnaohutus, piirata keskkonna edasist reostamist ja välistada ladestu iseeneslik süttimine, aga ka pakkuda välja tehniline lahendus maa-ala edasiseks kasutamiseks ning mäe säilitamiseks pärandkultuuri objektina.

Keskkonnamõju hinnates vaagiti mitmeid variante mäe vähemal või suuremal määral äravedamiseks, võrdluseks võeti kõrvale ka praeguse olukorra jätkumine.

Äravedamise kõigi variantide puhul märgiti kõrget riski kuumenemiskollete avamiseks ning mäe taassüttimiseks, samuti ohtu, et mäe sees võib olla tühimikke, mis lahtikaevamisel võivad kokku variseda. Materjali tuleb eemaldada õhukeste kihtidena ning äraveetav materjal peab kogu eemaldatava kihi paksuses olema jahtunud alla kriitilise piiri ehk alla 300 °C.

Mäe täieliku äraveo järel lõhatakse selle all asuvad suletud Kukruse kaevanduse käigud, et muuta ala varisemisohutuks. Osalise äraveo puhul sorteeritakse kohthaaval kogu mäes olev materjal ning eraldatakse naftasaadustega reostunud osa ja kuumenemistunnusteta aheraine, mis viiakse tõenäoliselt VKG poolkoksiladestusalale. Ülejäänud materjal paigutatakse ümber praegu Vulkaani kinnistul paikneva mäe naaberkinnistule uue ladestuna. Sealgi tuleb eelnevalt kaevanduskäikude lagi lõhkamisega alla lasta.

Osalise äraveo teine variant erineb esimesest selle poolest, et ära veetakse vaid väga väike osa mäkke ladestatud materjalist - see, mis on tugevalt naftasaadustega reostunud. Kõik ülejäänu sorteeritakse ja ladestatakse kihte tihendades naaberkinnistule.

Kaaluti ka võimalust jätta mägi vanale kohale ja katta see kuumenemiskollete summutamiseks õhutiheda materjaliga. Sel juhul tuleks õhu juurdepääsu piirata ka maa all, ehitades ümber jäätmehoidla 18 meetri sügavune betoonsein. Lisaks sellele, et katmise variant on väga kallis, ei kaota see ka lõplikult ohtu põhjaveele, samuti võivad mäe nõlvad vajuda ja kate ei pruugi sellele vastu pidada.

Korrastamise kõrvalmõjud 

Kaitsealustele liikidele, Natura aladele ega kaitsealadele mõju ette näha ei ole, kuna lähiümbruses neid ei esine.

Inimesi mõjutab Kukruse mäe sulgemine üksnes sulgemistööde ajal. Müra ja vibratsiooni tekitavad nii tegevused mäel ja selle ümbruses kui materjali vedu maanteel. Lühiajaliselt võib mäe avamisega seoses suureneda piirkonnas saasteainete kontsentratsioon, samuti on risk, et mäe avamisega võidakse avada mõni kuumenemiskolle, mis võib hapniku suurema ligipääsu tõttu põhjustada materjali süttimise.

Liikluskorraldust on iga variandi puhul eraldi analüüsitud, püüdes leida võimalusi, kuidas ümberkaudseid elanikke võimalikult vähe häirida.

"On selge, et midagi on vaja selle mäega teha, ei saa lasta sellel nii edasi sussida," ütles Kohtla vallavanem Etti Kagarov. "Muidugi on meil hirm, et mäe avamisel võib sel midagi süttida, aga siis juhtub see vähemalt asjatundjate pilgu ja kontrolli all - praegu on mägi täiesti ettearvamatu ja süttimist ei saa ka ilma avamiseta välistada."

Eelistati vähima äraveoga varianti

Alkraneli keskkonnaeksperdid eelistasid mäe osalise äraveo seda varianti, mis suurema osa mäemassist kohapeale uue mäe tarvis jätab.

"Kõiki keskkonnamõju valdkondi arvestades on kaasnev korrastamise aegne negatiivne mõju kõige väiksem ning pikaajaline mõju kõige postiivsem," väitsid nad.

Etti Kagarov on ekspertide valikuga rahul.

"Niimoodi jääb mäge rohkem alles," ütles ta. "Tulevikus saaksime sellest turismiobjekti kujundada - huvilisi, kes on vallast küsinud võimaluste kohta mäge ühel või teisel eesmärgil kasutada, on aastate jooksul päris palju olnud. Aga suitseva ja kahjulikke gaase eraldava mäe otsas ju midagi teha ei saa."

Keskkonnamõju hindamise avalik arutelu toimub 3. septembril kell 15 Kukruse mõisas.