Jõhvi saadikud tahavad narkoravi kesklinnast välja suruda

Metadooni asendusravi pakutakse SA Jõhvi Haigla kõrvalhoones juba aastaid. Eelmisel nädalal arutasid volikogu liikmed, kas seda ei võiks teha kusagil mujal. Foto: Matti Kämärä

Jõhvi volikogu sotsiaalkomisjon pidas viimase istungi SA Jõhvi Haiglas, et tutvuda metadooni asendusravi osakonnaga ja küsida, kas kesklinn on narkosõltlastega töötamiseks kõige sobilikum koht. Sest vaid viiendik asendusravi saajatest on Jõhvi enda jagu.

"Hea meelega võtame kõiki vastu ja näitame, et teeme oma tööd," ütles SA Jõhvi Haigla ja OÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp. "Meil [OÜ-l Corrigo − toim.] on leping tervise arengu instituudiga. Metadooni asendusravi on tervishoiuteenus ja selleks on vaja tegevusluba. Iga inimene valib oma tee ise. Meie asi on aidata, et ta õigele teele pöörduks," selgitas ta.

Metadooni asendusravi osakonna vanemõde Ljubov Uljanova rääkis, et kui 2003. aastal alustati, oli 30 klienti. Praegu on neid 144, kellest 120 käivad Jõhvis ja ülejäänud Kiviõli punktis.

Küsimuse peale, kui palju on Jõhvis metadooni asendusravi saajatest oma valla elanikke, selgus, et neid on umbes viiendik.

Volikogu liige Dmitri Smirnov arutles, et kui Jõhvi elanikke on nii vähe ja siia tullakse kogu maakonnast, siis ehk leiaks võimaluse narkomaane kuidagi hajutada või kolida teenusepunkt linna serva.

"Narkomaanid sõidavad bussidega Iidlast, Sompast ja Järve linnaosast, jalutavad mööda linna ja ajavad oma asju. Äkki leiame lahenduse, mis sobiks nii teile kui linnaelanikele? Kas me muretseme rohkem ettevõtjate ja narkomaanide või elanike huvide eest?" küsis Smirnov.

Ida-Virumaa narkokeskus?

Ida prefektuuri narkokuritegude talituse juht Valdo Arula märkis, et on külastanud mitmeid metadooni asendusravi punkte ja võib kinnitada, et Jõhvis on kord majas. "Seda, kas asukoht on hea või halb, ei oska kommenteerida. Enamik narkomaanide kuritegusid pannakse toime õhtusel ajal. Minu arvamus on, et kui punkt oleks kusagil linnast eemal metsas, tõstaks see kuritegevust."

Vallavolikogu ja sotsiaalkomisjoni esimees Niina Neglason uuris, kui palju kuritegusid on pannud toime metadooniravi programmis osalejad. "Me ei pea eraldi statistikat. Mõned seigad on olnud seotud ka keskuses arvel olevate inimestega. Enamik on siiski Kohtla-Järve omad."

Volikogu ja sotsiaalkomisjoni liikme Kaia Kaldvee sõnul tekib küsimus: kas seetõttu, et Jõhvi on maakonnakeskus, peab ta olema ka narkokeskus?

"Saan aru, et mingil ajal oli see teenus vajalik, aga praegu suhtuvad paljud sellesse kui võimalusse riigi kulul "laks" kätte saada − paranemist on väga vähe. Ligi sada narkomaani käib ju Jõhvis metadooni pärast. Narkomaanid on üldiselt mugavad ja paljud neist ka haiged. Kui Jõhvis metadooni ei jagataks, siis nad Iidlast või Sompast kohale ei tuleks. Inimesi härib, et nad kogunevad puntidesse ja käituvad väljakutsuvalt."

Volikogu liige Teet Enok arvas, et peaks arutama samasuguse osakonna avamist Kohtla-Järvel. "Mina olen seda meelt, et Kohtla-Järvele tuleks rajada oma teenusepunktid, siis saaksid sealsed elanikud teenuse kätte oma kodu lähedalt."

Tiiu Sepp ütles, et temal pole huvi metadooni asendusravi Kohtla-Järvel pakkuda.

"Metadoonipunkti rajamine pole niisama lihtne: selleks on vaja tegevusluba, igasse nurka ei luba riik tervishoiuteenust teha. Tuleb vaadata koht: kas renoveerida ja võtta rendile või ehitada uus. See eeldab, et oleks 15-20 töötajat. Riik nõuab, et oleks tagatud tingimused, aga investeeringuid ei rahasta. Kui ostsime selle hoone[endise lastehaigla − toim.], oli tingimuseks et jätkame tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Seda me oleme teinud."

Eraldi probleem on Sepa sõnul töötajate turvalisuse tagamine, eriti, kui osakond asuks kusagil nurgataguses kohas. "Peame olema inimeste juures. Programmis osalejad on püüdnud varastada ja vägivallatseda, aga oleme suutnud tänu turvatingimustele ja siinsetele võimalustele asja kontrolli alla saada. Praegu nad teavad, et meil on abivägi ümber."

Tuleb otsida alternatiive

Enok leidis siiski, et vallavalitsuse sotsiaalteenistusele tuleb anda korraldus leida alternatiivsete punktide avamise võimalusi mujal.

Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste märkis, et olemasolevasse kohta on palju investeeritud, teenus on hästi korraldatud ja toimib. "Teemaga tuleb kindlasti tegelda, aga algusajaga võrreldes on elanike kaebusi oluliselt vähem. Ka minu arvates pole õige, et enamik sõltlasi käib mujalt, aga Jõhvi ei saa kohustada Kohtla-Järvet seda teenust osutama ega käskida OÜ-l Corrigo see teenus mujale viia − Jõhvi vald ei toeta ei metadooni jagamist ega Corrigot."

Niina Neglason märkis, et kui arvestada politsei- ja kaitseliidu maja lähedust SA Jõhvi Haiglale, on paremat asukohta Jõhvis raske leida. "Tekib küsimus, kas kesklinnas elab eliit ja äärelinnas on teise sordi inimesed, et sinna võib üle viia."

Neglasoni sõnul on kavas kohtumine politseiga, et sõltlased oleksid kõrgendatud tähelepanu all.

"Kellaajad ja kogunemiskohad on ju teada, nii et võimaluse korral võiks panna käima patrulli. Võime kohtuda ka Kohtla-Järve linnavõimudega ning uurida, kas seal ei ole plaanis seda teenust pakkuda. Kui metadooni saajaid oleks 20, ei paneks neid Jõhvis tähelegi. Aga siiani pole Ida-Viru keskhaigla seda teenust pakkunud − järelikult ei saa sellega ratsa rikkaks, milles mõned Corrigot süüdistavad. Muidu oleks soovijaid kui murdu."

Tammiste hinnangul tõuseb metadooni asendusravi asukoha teema rohkem päevakorrale, kui Jõhvil õnnestub saada euroraha uue esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks, mis peaks koondama perearstid ja teised spetsialistid samasse SA Jõhvi Haigla kõrvalhoonesse. Sel juhul on Tiiu Sepp lubanud narkomaaniaga seotud projektid viia üle peamajja.

"Kui esmatasandi tervisekeskus valmib, siis metadooni jagamine sellesse kontseptsiooni ei sobi ja sel juhul peaks kaaluma, kas on võimalik asukoha muutus," märkis Tammiste.