Kalevipoeg sai jalad alla ja dokumendi tasku

Arvi Toominga ideekavandi järgi sai Avinurme endale ainulaadse, tünnikujulise kõlakoja, nüüd on see mees eestvedaja ainulaadse Kalevipoja püstitamisel. Foto: Matti Kämärä

Avinurme meeste visadus viis sihile: kui juuli keskpaigas läks Kalevipoja püstitamise katse luhta, siis nüüd seisab 10 meetri pikkune ja kolm tonni kaaluv tammepuust vägilane Avijõe ääres jalgupidi kindlalt tsemendis.

Vähe sellest − Kalevipojal on ka tehnilise järelevalve ametilt saadud dokument taskus, mis kinnitab, et ta seal tõepoolest kindlalt seisab, nagu mees muiste. "Mõõdeti ja vaadati − ei, see ei kuku kuhugi," kostab Arvi Tooming, Avijõe seltsi asutaja- ja juhatuse liige.

Avijõe selts selle Kalevipoja püstitamise idee taga ongi.

Pikad püksid või lühikesed?

Nojah, tegelikult on see paber Kalevipoja püstitamise ette võtnud Avijõe seltsi käes hoiul, sest vägilasel endal pole esialgu  püksegi jalas, mille tasku tähtis paber pista.  On vaid nabani ulatuv kasetohust punutud särk. "Ilmad on veel soojad, ei ta külmeta," rehmab Arvi käega.

Särk on vooderdatud plekist ribadega, et esimene tugevam tuuleiil Kalevipoega taas paljaks ei jätaks. Millised saavad püksid olema − kas samuti kasetohust −, ei oska Tooming veel öelda. "Ei tea praegu sedagi, kas pikad või lühikesed."

Ikka pikad! Ega Kalevipoeg ole poisike, kel pikkade pükste kandmiseni vaja veel mitu suve karjas käia.

Vägilase ümbrus Avijõe ääres on esialgu trööstitu nagu ehitusplatsidel ikka. Tegemist on endise jõesängiga, kus maa tüma ega taha rasket tehnikat hästi pinna peal hoida. "Võimas haagis, koormaks kümme kantmeetrit kivist mulda, vajus siin raamini sisse," räägib Arvi pinnasetööde ajal juhtunud äpardusest.

Mis siis sai? "Tuli järgmine suur tehnikajurakas ja hakkas haagist trossiga välja tõmbama, esimese korraga tõmbas trossi katki," kostab Arvi. "Nii see elu käib."

Kalevipoja meisterdamise ja püstitamisega on olnud seotud üle 20 inimese ning seda on tehtud ikka oma põhitöö kõrvalt. "See on kestnud neli kuud," ütleb Arvi, kelle sõnul pole kuju avamist lähiajal oodata, sest pinnasetööd veel jätkuvad.

Ja Kalevipoeg − see ju pealegi alles püksata!

Havid ja nurmed

Tammest tehtud Kalevipoeg hoiab vasakus käes midagi, mis peaks meenutama ahingut. Tegelikult on see vana kartulihang, aga ajab asja ära, sest tegelikult on sümboolse riistapuu varjus väga oluline ja tehniliselt läbi mõeldud tugikonstruktsioon. See vasak käsi nimelt ei ole kerega ühes tükis, vaid külge monteeritud − erinevalt paremast käest, mis on vägilase kereks voolitud tamme oks.

Arvi sõnul vaeti korraks ka mõtet panna Kalevipoeg sõjanuia najale toetuma, aga otsustati siiski rahumeelsema, kala püüdva kangelase kasuks.

Tammine hiiglane ootabki praegu kümne meetri kõrgusele ulatuvat tõstukit, mille abil riputatakse ta parema käe külge kaks pirakat puuhaugi. Et oleks nagu Avinurme kohanime seletavas rahvapärimuses, et kui seal kandis elav rahvas kurtnud Kalevipojale, et nälg majas, sest kala pole, ajanud vägilane Peipsi järvest mööda Avijõge nii palju havisid üles, et nurmed neid suurvee aegu täis saanud.

"Aga enne seda on vaja veel pinnast täita," tõdeb Arvi.

Et tõstukiga ei juhtuks nii nagu kümme kanti kivist mulda vedanud haagisega.

Püsivus viib sihile!

Kalevipoeg on kokku pandud viiest tükist. Selle kõige keerulisema ja vastutusrikkama tööga − kokkupanemistööga − sai hakkama Sulev Tooming, Luua metsanduskooli kutseõpetaja, kelle õpilased tulid tänavu kevadel Euroopa noorte meistrivõistlustel metsanduses hõbemedalile, jättes selja taha kõik need prantslased, soomlased, austerlased, šveitslased.

No kas sellisel mehel pole targemat teha kui Kalevipoja kallal nikerdada? "Ega Arvist muidu lahti saa, kui tuleb ära teha," tõdeb Sulev, suu naerul. "Saadad ta uksest välja, ta tuleb aknast tagasi! Püsivus viib sihile."

Arvi on vana rahu ja püsivus ise. "Peaasi, et töö saab lõpuks tehtud," kostab ta, kiites kõiki abistajaid ning eelistades ise jääda hoopis tagaplaanile. "Põhiline, et inimesed asjast aru saavad, vahet pole, kas esimese või teise või 14. rääkimisega."

Vaevalt et kõik esimese matsuga ka siis aru said, kui Arvi omal ajal Eestis ainulaadse tünnikujulise kõlakoja ideega lagedale tuli. Aga kõlakoda sai 2002. aastal pütilaadaks püsti!

Sulev püüab Kalevipoja kõrval puupakku silmitsedes parajasti aru saada Arvi ettekujutusest, kuidas sellest peaks n-ö teadetetahvel sündima. "Ega ma veel päris hästi ei saa," muigab ta. Kuid asi see üks teadetetahvel teha pole − mehe käes, kes 10meetrise Kalevipoja juppidest kokku pannud.

Aga Avinurme vana Kalevipoeg, kes uut vägilast teiselt poolt pajuvõsa nägema ei ulata − tema läheb pensionile, vastasel juhul kukuks ta ühel päeval lihtsalt ümber, sest ishias pureb jalga. "See-eest ülemine ots on tal täitsa korras," tõdeb Arvi.

Vanale Kalevipojale korraldab Avijõe selts enampakkumise: kes rohkem pakub, saab ta endale.