/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2015/10/08/11996083t1hea76.jpg)
Ida-Virumaa omavalitsusliitu juhib Arno Rossman
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaa omavalitsusliidu (IVOL) üldkogu valis tegevjuhiks Arno Rossmani, kelle üheks ülesandeks on üritada lahkumisavalduse esitanud Lohusuud ja Alajõed ümber veenda.
IVOL jäi ilma tegevjuhita, kui 15 aastat liitu juhtinud Urve Erikson läks sel kevadel toonela teele.
"Mulle tegi ettepaneku IVOLi juhatus, kes leidis, et liidule oleks mõistlik direktori kohusetäitja määrata − valimisteni on nii vähe aega ja uut konkurssi pole mõtet teha. Nõustusin, sest mul on soov ja tahtmine veel midagi ära teha. Olen teinud omavalitsustööd 22 aastat, pensionini on veel aega ja töökoormust mul ei ole," selgitas teisipäeval tegevjuhiks valitud Arno Rossman, kes on ühtlasi Kohtla vallavolikogu esimees.
Varjusurmast välja
Ta lisas, et on valmis aktiivseks tegutsemiseks, kuna omavalitsusliit on olnud mõnda aega varjusurmas ja see annab tunda.
"Kaks valda − Lohusuu ja Alajõe − soovivad alates järgmisest aastast liidust lahkuda [mõlemad tõid põhjenduseks, et liikmemaks on liiga suur ja see koormab valla eelarvet − toim.]. Kindlasti tuleb kohtuda ja asja veel arutada. Samas me ei saa kedagi sunniviisil liidus hoida − see on ju vabatahtlik ühendus."
Rossmani sõnul on päevakorral ka hulk küsimusi, mis puudutavad kõiki omavalitsusi ja mida saaks koostöös lahendada: elanikkonna vähenemine, tööhõive, viimasel ajal ka pagulased.
Kahe aastaga pilt selge
Rossman palgati tegevjuhiks 2017. aasta lõpuni. "Selleks ajaks on kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimunud ja siis on pilt selge, kas omavalitsusliitu on üldse vaja või tuleb seda hakata likvideerima. Või kui liit jääb alles, siis tulevad uued juhatuse valimised ja korraldatakse tegevjuhi leidmiseks konkurss," rääkis ta.
IVOLi juhatuse esimees, Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid ütles, et konkursi mittekorraldamisel oli mitu põhjust.
"Esimene on see, et kui meil tekib haldusreformiga seitse omavalitsust, mis on üks võimalus, siis pole eraldi liitu vaja ja see tuleks Lääne-Viru omaga kokku panna. Seega ei tahaks anda inimesele, kes tuleb konkursiga kandideerima, perspektiivi ainult kaheks aastaks. Teiseks − kuna pool valimisperioodist on möödas, pole mõtet võtta uut inimest, kes ei ole süsteemist ning kellele tuleb hakata tööd tutvustama. Arno teab, mida teha, ja kõik teavad Arnot − saame jätkata sellest hetkest, kus töö pooleli jäi."