Kukruse rahvas nõuab mäeliigutajatelt 100% garantiid
17. oktoober 2015, 00:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi plaan ohtlik Kukruse mägi ohutuna naaberkinnistule ümber tõsta hoiab mäe naaberasula elanikke ärevil: kardetakse ohtlike gaaside purset, mäe süttimist ja töödega kaasnevaid tolmupilvi.
Kasinalt poolteist kuud tagasi tutvustasid Kukruse põlevmäe liigutamise projekti eest vedav keskkonnaministeerium ja selle ettevõtmise keskkonnamõju hinnanud eksperdid Kukruse aleviku rahvale oma plaane.
Tookord oli saalis ametnikke rohkem kui kohalikke elanikke ja jutt vahest pisut liiga teaduslik-põhjalik, nõnda et põleva mäe naabruses elajate hinges jäi palju asju kripeldama.
Sestap kutsuti ametnikud kohaliku rahva eestvõttel veel kord kohapeale, täpsemalt Kukrusele põlevkivimuuseumisse, et kõik murelikud küsimused vastused ja suuremad hirmud maandatud saaksid.
Seirejaamale sireen külge
"Milliseid riske selle mäe liigutamine meile kaasa toob? Kas teil on olemas evakuatsiooniplaan juhuks, kui midagi juhtub?" päriti.
"Mäge hakatakse koorima kiht kihi haaval, kindlasti ei lahvata see tööde käigus põlema," rahustas Liina Laiverik keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonnast. "Tööde jaoks tehakse projekt, milles kõik tegevused väga täpselt ette nähakse."
Evakuatsiooniplaani juttu eriti tõsiselt ei võeta. Ainukest võimalikku ohtu näeb ministeerium mäest eralduvates gaasides. Mitte et neid mäge koorides oluliselt rohkem eralduma hakkaks, aga halbade ilmaoludega ei pruugi need piisavalt kiiresti hajuda.
"Gaase rohkem eralduma ei hakka," kinnitas Peeter Talviste OÜst IPT Projektijuhtimine, kes mäge põhjalikult uuris ja puuris. "Sellega on sama lugu nagu ahjukütmisega: mida kõrgem korsten, seda tugevam tõmme. Mida madalamaks me mäge koorime − ja koorime ainult pealt, mitte külgedelt −, seda nõrgemaks tõmme jääb."
Tööde ajaks pannakse mäe juurde siiski õhuseirejaamad püsti.
"Kes neid andmeid jälgima hakkab?" küsis külarahvas umbusklikult.
"Ehitaja," öeldi esmalt.
Veel rohkem umbusku.
Tegelikult hoopis keskkonnaamet, selgus seepeale.
"Kui ilm peaks olema selline, et seireandmed näitavad mingi aine ületamist õhus, pannakse tööd mõneks ajaks seisma," lubas ministeerium.
"Teie panete töö seisma ja lähete minema, aga meie peame siin sel ajal ikka edasi elama," pahandati saalis.
Igaks juhuks lubatakse seirejaamale sireen külge pookida. Et kui mingi ohtlikumapoolne olukord peaks tekkima, annab see elanikele märku. "Ohtlikumapoolne" selles mõttes, et tundlikumad ja terviseriskidega inimesed teaksid siis majast välja mitte minna.
See sireenimõte pandi ametnikele pähe tegelikult alles eelmisel rahvaarutelul, Kohtla valla juhtide poolt.
Inimeste lähikonnas ei tohi riskida
Kukruse mägi on seni põlenud kahel korral. Hea mitukümmend aastat on see kohalik vulkaan nüüd vagusi püsinud, ent viimastel aastatel − eriti pärast tee-ehitust −üha laienevad mustad lõhed mäekülgedel ning tugevamaks muutunud haisupilved annavad alust arvata, et järgmine põleng ei pruugi enam väga kaugel olla.
"Mis saab siis, kui mägi tööde ajal põlema lahvatab?" muretsetakse Kukrusel.
Ametnikud rääkisid seepeale taas kihthaaval koorimisest, mis nende väitel põlengu välistab.
"Kohtla-Järve mägedel see ju juhtus," tuletati saalist taas meelde. "Seda te ju ka ette ei näinud."
"Seal oli olukord natuke teistsugune − ja sellest on meil nüüd ka kogemus, kuidas käituda," ütles Raimo Jaaksoo ministeeriumi jäätmeosakonnast. Kinnitades, et Kukrusel tegelikult süttimisohtu ei ole.
"Kohtla-Järvel polnud teil ümbruskonnas inimesi; seal, kus elavad inimesed, ei tohi riskida! Peate andma meile sada protsenti garantiid, et midagi ei juhtu − ja see garantii peab olema paberil tõestatud," nõudsid kukruselased.
Sadat protsenti garantiid ilmselt keegi lubada ei söanda − liiati paberil tõestatuna. Keskkonnamõjule antud hinnangu järgi tööde käigus midagi inimeste elu ohustavat ette tulla ei saa ja kõige häirivamaks asjaoluks võib osutuda mäe liigutamisega kaasnev tolm. Ministeerium lubab selle vaoshoidmiseks arvestada töid tehes tuule suunaga ning kaaluda ka kastmist.
Tuulevaiksed ilmad on paraku üsna haruldaseks muutunud. Ja valdavalt puhuvad tuuled mäe poolt Kukruse peale.
"Tahame näha täpset plaani, mida ja kuidas siin tegema hakatakse − siis saame otsustada," oli aleviku rahvas resoluutne.
Kui tehniline projekt valmis saab, lubati seegi kohalikule rahvale arutada anda.
Mäe kallale enne ületulevat aastat nagunii ei minda.