Kohtla-Järve otsib linnapargi arendajat

Endise paadisadama varemed seisid tänavu tühjalt ning järvel võis ujumas näha vaid parte. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve linnavalitsus kuulutab lähipäevil välja linnapargi elavdamisele suunatud projektide konkursi. Parki on kavas rajada mitmesugused interaktiivsed väljakud, et meelitada sinna puhkama senisest rohkem inimesi.

Suvel lõppes linnapargi rekonstrueerimise järjekordne etapp. Selle raames rajati parki laste mänguväljakud ja koerte jalutamise platsid ning paigaldati täiskasvanutele mõeldud treeninguseadmed. Ent kõigest sellest ei piisa, et muuta park tõeliselt köitvaks paigaks, kuhu tahaksid tulla puhkama mitte ainult lähedalasuvate majade elanikud, vaid ka teistest linnaosadest pärit inimesed.

Endise paadisadama varemed seisid tänavu suvel tühjalt ning pargijärvel paadiga sõita ei saanud, kuna endine rentnik keeldus teenuste osutamisest, uut rentnikku aga ei leitud. Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodini sõnul on lootust, et peagi leitakse pargi taristu arendamisega tegelda soovivad investorid ning loodetavasti juba järgmisel suvel elavneb linnapark märgatavalt.

"Lähipäevil kuulutab Kohtla-Järve linnavalitsus välja pargi arendamisele suunatud projektide konkursi," ütles Borodin. "Muu hulgas pakume potentsiaalsetele investoritele võimalust asuda tegutsema ka pargi tagumises osas, kus asub endine paadisadam. Konkurssi korraldama ajendas meid see, et leidus firma, kes avaldas soovi sellel territooriumil tegutsema hakata, ning põhimõtteliselt vastab nende kontseptsioon meie ettekujutusele. Ent seaduse järgi ei tohi me lepingut kohe sõlmida, seepärast valmistame me praegu ette dokumente konkursi väljakuulutamiseks. Ei saa välistada, et leidub teisigi ettevõtjaid, kes oma pakkumised teevad. Me oleme valmis need kõik läbi vaatama ning seejuures pöörame kindlasti tähelepanu mitte ainult pakkumistele, vaid ka investeeringute suurusele, allikatele ja muule säärasele."

Tegevust kogu perele

Vitali Borodini sõnul on nad huvitatud eelkõige sellest, et pargis leiduks tegevust kogu perele − seda vähemalt soojal aastaajal ning eriti aktiivselt nädalalõppudel, st reedest pühapäevani. Pargis peaksid tegutsema meelelahutusatraktsioonid ja kohvikud ning olema korraldatud paadisõit.

"Mul on väga hea meel, et juba on huvilisi, kes on valmis sellega tegelema hakkama," rõhutas Borodin. "Konkreetsetest detailidest on veel vara rääkida − ootame ära konkursi tulemused −, kuid võin öelda, et linnavalitsus on valmis igati toetama neid, kes on valmis selle töö enda peale võtma," lisas ta.

Põhjarannikule teadaolevalt on avaldanud soovi linnapargi arendamisse investeerida OÜ Andfort. Palvele oma plaane jagada vastas firma juht Andrei Udalov, et ei ole esialgu valmis seda teemat kommenteerima, kuid ta kinnitas, et on tõepoolest asjast huvitatud ning valmis pingutama selle nimelt, et linnapark senisest köitvamaks muuta.

"Me tegime oma ettepanekud ja arutasime neid ametnikega, ent sellest, mis sest kõigest välja tuleb, on veel vara rääkida," selgitas Udalov. "Esiteks ei ole veel konkurssi toimunud ning me pole lepingule alla kirjutanud. Teiseks peame me kavandatu elluviimiseks sõlmima mõningad lepingud ka oma partneritega. Ma olen alati valmis rääkima juba teoks saanud asjadest, kuid mitte plaanidest ja unistustest, mille elluviimiseks ei ole veel konkreetseid sammegi astutud."

Kui aga kõik kavandatu edukalt kulgeb, siis on linlastel juba järgmisel suvel senisest rohkem põhjust linnaparki külastada.

Järve on vaja puhastada

Vitali Borodin on nõus, et pargijärve tuleb prahist ja veekasvudest puhastada.

"Ent veekasvud teevad minule isiklikult vähem muret kui see, mida palja silmaga alati nähagi ei pruugi olla − rämps, mida mõningad hoolimatud linnaelanikud viimastel aastatel järve on loopinud. Peale selle, et see on ebaesteetiline, ohustab see ka inimesi, näiteks järves suplejaid. Muidugi tahame me, et järv oleks korras, ning see teema jääb endiselt päevakorda − mõtleme pidevalt sellele, kust leida järve kordategemiseks raha. Kuna need tööd maksavad väga palju, hakkab linn järgmisel aastal nende tegemiseks KIKist toetust taotlema," rääkis Borodin.

Põhjaranniku lugejad on huvi tundnud, kust on pärit pargijärves elutsevad kalad ning kuidas nad talve üle elavad. Vitali Borodin ütles, et spetsiaalselt ei ole järve kaladega asustatud.

"See on loomulik protsess: siin käivad linnud on ilmselt kas jalgade või sulgedega siia kalamarja toonud, kalad on hakanud sigima ning neid on praegu järves tõepoolest palju − seda on kaldaltki näha. Ning kalastajaidki võib siin sageli kohata. Linnavalitsusel ei ole plaanis hakata midagi spetsiaalselt tegema kalade säilitamiseks talvisel ajal, kuid arvan, et õhupuudus kalu ei ohusta, kuna ümber järve on ehitatud puidust promenaad, mille kaudu pääseb õhk veekogusse ka talvel."