Keeleinspektsioon võtab Sillamäe linnavolikogu ette

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sillamäe linnavolikogu juhid Jelena Koršunova ja Valeri Abramovitš (paremal) ei eita probleemi töökeelega volikogus.
Sillamäe linnavolikogu juhid Jelena Koršunova ja Valeri Abramovitš (paremal) ei eita probleemi töökeelega volikogus. Foto: Matti Kämärä

Ehkki keeleinspektsioon lubab alustada menetlust seoses Sillamäe linnavolikogu töökeelega, tunnistab inspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk samas, et seadustes on vastuolu  volikogu liikmeilt keeleoskust nõuda ei saa, aga esinduskogu töö peab toimuma eesti keeles.

Sillamäe linnavolikogu esimees Jelena Koršunova väitis esmalt Põhjarannikule, et volikogu töö toimub "mõlemas keeles".

Vastuolu seadustes

Teiseks ütles naine, et tal pole isegi alust volikogu liikmete keeleoskust kontrollida, sest 2001. aastal tühistati seadus, mis esitas saadikule keelenõuded.

Sedasama kinnitas keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. "On kahetsusväärne lugu, et meil olid väga suured vaidlused 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses keelenõude üle ning oli isegi eelnõu ette valmistatud, kui keelenõude taastamine oli arutusel. Aga siis see vajus ära ja nüüd ongi olukord, et volikogu liige juriidiliselt eesti keelt oskama ei pea, ei pea oma keeleoskust kinnitama, aga justkui peaks oskama eesti keeles tööd teha. Minule on see üsna vastuoluline. Näen, et oleks hea, kui see nõue oleks, aga pelgan, et poliitikutel on seda väga raske praegu tagasi pöörata," ütles Tomusk Põhjarannikule.

Nii on Tomuski sõnul KOVi valimise seadus ja KOVi korralduse seadus ses mõttes üksteisega vastuolus, et KOVi korralduse seaduse paragrahv 41 ütleb, et volikogu töökeel on eesti keel, aga valimise seadus volikogu liikmetele keelenõuet ei esita. KOVi valimise seadus on lisaks põhiseaduslik seadus − selle muutmine on üldse keeruline. Igatahes alustatakse menetlust Sillamäe volikogu suhtes, sest inspektsioon on saanud kaebuse, et sealne töökeel pole eesti oma.

"Peame tunnistama, et meie piirkonnas on eriprobleemid, eriolukord. Kui valijad volikogu liikmeid valisid, usaldasid nad neid ja asi pole keeles, vaid selles, mida nad oskavad. Las keeleinspektsioon tuleb ja teeb trahvi − kas me peame teesklema oma keeleoskust?!" oli Jelena Koršunova ilmselgelt häiritud.

Sillamäe linnavolikogu 56aastane aseesimees Valeri Abramovitš on 1999. aastast kohaliku volikogu liige. Abramovitš on kursis, et ka Narva volikogu on keeleinspektsiooni huviorbiidis. "See on muidugi ebanormaalne − võiks ikka olla mingi tervemõistuslik loogika. Meiegi pidasime kunagi esimesed istungid eesti keeles, aga kui kaks saadikut, kes praktiliselt ei valda eesti keelt, hakkasid omavahel vaidlema eesti keeles, nägi see välja imelik," rääkis mees.

Ei hakka külge

Abramovitš tunnistas oma puudulikku riigikeeleoskust − ehkki on käinud enda sõnul kümnetel kursustel. "Meditsiiniteemadel olen võimeline rääkima − patsientidega probleeme pole. Aga poliitilistel teemadel vabalt sõna võtta ei saa − et see oleks arusaadav, ilus, väärikas. Võin rääkida kolmesõnaliste lihtlausetega ja see pole väga kena," ütles mees, kes on põhiametilt perearst ja juhib Sillamäe hooldushaiglat.

Abramovitš, kes kuulub linnas ruulivasse Keskerakonda, leiab, et enim kaotaks eestikeelsest volikogu istungist nn opositsioon − Sillamäel on selleks kuus vabasaadikut, kes on järele jäänud sotsiaaldemokraatide fraktsioonist.

"Kõik küsimused lahendatakse nagunii enne koosolekut fraktsioonis ja komisjonides. Ja volikogu ongi rohkem vormistamise koht. Kui hakkan alles koosolekul dokumentidega tutvuma, on selge, et sellest ei saa asja. Meie vahest võiksimegi teha istungi vaid eesti keeles, aga opositsioon tutvub alles koosolekul materjalidega − nemad tõstatavad just koosolekul küsimusi," seletas Abramovitš.

Mehe arvates võib mööduda ka 50 aastat ja keelt ei omandata, kui tingimusi ei looda. "Pole kellegagi suhelda − igapäevast praktikat pole. Kui linnas on 99 protsenti venelasi ja isegi eestlased, kes minu juurde vastuvõtule tulevad, lähevad kohe ise vene keelele üle, kui ma nendega eesti keeles proovin rääkida," ütles volikogu aseesimees.

"Nende aastatega, mis Sillamäel olen elanud (aastast 1988  T.K.), pole olukord paremuse suunas muutunud. Ma ei tea, mitu protsenti on linnas keelt paremini oskama hakatud, veidi paremini on hakatud − peamiselt tudengite arvelt, kes on vahepeal mujal õppimas käinud. Paljud aga ei naase, sest Sillamäe pole perspektiivne. Kui varem oskas 5 protsenti, siis nüüd 6-7. Sellise tempoga kulub 300 aastat, et kõik oskama hakkaksid. Kui Sillamäel 96 protsenti ei valda keelt, pole see inimeste süü. Kui oleks vastupidi, oleks see 4 protsendi süü," rääkis Abramovitš.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles