Võhmari kriminaalasjas pole poole aastaga eriti midagi uuritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi prokuratuur alustas kriminaalasja Jõhvi endise vallavanema Tauno Võhmari tegevuse uurimiseks umbes samal ajal kui Allan Männi ja Märt Maritsa suhtes, pole uurijad Võhmari asja uurimises olnud nii usinad kui Männi-Maritsa puhul.
Kui kaitsepolitsei ametnikud tänavu 18. juunil Iisaku vallas Tärivere külas elava endise Jõhvi vallavalitsuse liikme Märt Maritsa maja läbi otsisid, võeti kaasa kõikvõimalikke dokumente, ka neid, mis ei tohiks asjasse puutuda. Ent ühte dokumenti siiski kaasa ei võetud. Justkui demonstratiivselt jäeti see Maritsa kirjutuslaua servale. See oli koopia riigiprokuratuuri määrusest kriminaalasja alustamiseks Tauno Võhmari tegevuse uurimiseks, mis allkirjastati juba 1. juunil, kaks ja pool nädalat enne seda, kui ettevõtja Allan Mänd ning endine vallavalitsuse liige Märt Marits kinni peeti.
Prokuratuur keeldus kriminaalasja alustamast
Sellel määrusel oli otsene seos Allan Männiga, sest tema oli üks nendest, kes allkirjastas prokuratuurile esitatud avalduse kriminaalasja alustamiseks Tauno Võhmari tegevuse uurimiseks.
Avaldusel, mis esitati Viru ringkonnaprokuratuurile tänavu 26. veebruaril, seisid lisaks Männile veel koalitsiooni liikmete Kaarel Pürgi, Niina Neglasoni ning Teet Enoki allkirjad. Avaldajad taotlesid kriminaalmenetluse algatamist karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis näeb ette vastutust usalduse kuritarvitamise eest.
Jutt on OÜga Abakom Invest sõlmitud lepingust, millega Võhmar väidetavalt andis garantii, et vald ehitab kontserdimaja lähedusse plaanitud hotellile juurdepääsuteed ning kui ta seda ei tee, on vald kohustatud rajatava taristu kulud katma 64 000 euro ulatuses (vanas rahas 1 miljon krooni).
Avaldajate arvates võttis Võhmar sellega ebaseaduslikult vallale kohustusi, eirates volikogu.
Viru ringkonnaprokuratuur aga keeldus menetlust alustamast, leides, et selleks pole alust. Koalitsioonisaadikud kaebasid ringkonnaprokuratuuri otsuse edasi riigiprokuratuuri, kes samuti kriminaalmenetlust ei alustanud. Siis jõudis asi Tartu ringkonnakohtusse, kes tegi määruse kriminaalasja alustamiseks, ning riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust, saates asja edasiseks menetlemiseks Viru ringkonnaprokuratuurile.
Põhjaranniku päringule, kui kaugele selles uurimises jõutud on, vastas prokuratuur: "Tauno Võhmariga seotud kriminaalasi on praegu kohtueelses menetluses. Käesoleval ajal ei ole kellelegi kahtlustust esitatud."
Ka Tauno Võhmar tunnistas Põhjarannikule, et uurimisasutused pole tema vastu huvi tundnud, samuti pole talt asja kohta võetud ütlusi.
"Tauno Võhmariga seotud kriminaalasjas kontrollitakse hetkel kõiki versioone, mida Tartu Ringkonnakohus kriminaalmenetluse mittealustamise tühistamisel viitas. Seniajani ei ole kogutud piisavalt tõendeid selleks, et esitada kahtlustusi. Asjaga tegeletakse," teatas prokuratuur.
Nii Võhmari kui ka Männi-Maritsa kriminaalasja uurib kaitsepolitsei ning mõlemas asjas on prokuröriks Kalmer Kask.
Marits jäeti vahi alla
Sel neljapäeval otsustas Tartu ringkonnakohus tühistada Viru maakohtu varasema määruse, millega Märt Marits vahi alt vabastati. Kui maakohus leidis, et Marits tuleb vabastada kehva tervisliku seisundi tõttu, siis prokuratuuri seisukohalt on mehe tervis igati korras ning selle väitega nõustus ka Tartu ringkonnakohus, tuginedes vanglast väljastatud dokumendile. Põhjaranniku andmetel on Marits aga vahi all veedetud viie kuu jooksul kaotanud ligi kolmandiku kehakaalust ning tal on tasakaaluhäired, mistõttu peab ta liikumiseks kasutama tugiraami.
Prokurör Kalmer Kask ütles, et vaidlustas Maritsa vabastamise, kuna asjaolud, mis tingisid tema vahi alla võtmise, pole ära langenud.
"Tunnistajate mõjutamise jätkuvat võimalust tõkendi kohaldamise alusena on aktsepteerinud senini kõik tõkendi kohaldamist, asendamist, jätkuvat põhjendatust jne arutanud kohtuinstantsid. Tunnistajate ülekuulamine kohtueelses menetluses ei välista võistleva kohtumenetluse korral nende mõjutamise ohtu, kuivõrd sisuline kohtumenetlus on alles ees ning kaassüüdistatavad ja tunnistajad on kõik kohtus üle kuulamata," teatas prokuratuuri pressiesindaja.
Kas see tähendab, et Mänd ja Marits peaksid jääma vahi alla, kuni kohtuprotsess on alanud ja tunnistajad kohtus oma ütlused andnud? "Käesoleval ajal pole selletaolise taotluse esitamine arutusel. Kui prokuratuur saadab enne kuue kuu möödumist tõkendi kohaldamisest kriminaalasja kohtusse, siis tõkendi jätkumise või muutmise üle otsustab juba kohtunik kohtu alla andmise määruse tegemisel," teatas prokuratuur.
Eeluurimine lõpusirgel
Männil ja Maritsal saab detsembris 6 kuud vahi alla võtmisest täis, mis tähendab, et langeb seadusega lubatud maksimumtähtaeg, mille jooksul võib eeluurimise ajal kahtlustatavat vahi all pidada. Pikendamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning sellekohase taotluse peab tegema riigi peaprokurör.
Ent prokuratuuri kinnitusel on kohtueelne uurimine jõudmas lõppjärku, sest kapo uurijad on toimiku saatnud juba prokuratuuri. "Kõigepealt tutvub prokurör toimikuga ning seejärel otsustab, kas tunnistada kohtueelne menetlus lõpuleviiduks või mitte," teatas Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja.