Kohtla-Järve linnavalitsus otsib metsaparki kaunistanud entusiasti

Irina Kiviselg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tutvus Kohtla-Järve metsaparki tekkinud omaalgatusliku puhkeplatsiga linnaarhitekt Rita Burenkova.
Eile tutvus Kohtla-Järve metsaparki tekkinud omaalgatusliku puhkeplatsiga linnaarhitekt Rita Burenkova. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve metsaparki, kus armastavad jalutamas käia Põhja mikrorajooni elanikud, on tekkinud omaalgatuslikud väikesed puhkeplatsid: puust pingid, laud, sillake, võimlemiskang, lindude pesakastid ja oravate söögimajad. Kõige selle autor on kohalik entusiast, kelle eesnime teavad peaaegu kõik pargis jalutamas käivad inimesed. Tegemist on Viktori-nimelise mehega, kuid selle tagasihoidliku linnakodaniku perekonnanime ja aadressi ei ole linnajuhtidel ligi nädala aja jooksul teada saada õnnestunud.

Linnavalitsust teavitati parki tekkinud omaalgatuslikest puhkenurkadest möödunud nädalal, nende rajajat ei ole esialgu leitud. Kohapeal käidi küll ära, aga meest ennast seal ei kohatud. Möödakäijad osaksid nimetada vaid tema eesnime.

Linnaarhitekt Rita Burenkova sai nendest rajatistest teada ajakirjanikelt ning üheskoos suundusime me nendega tutvuma. Kaua meil otsida ei tulnud − pargis on lausa väike puhkekompleks: pingid ja laud, võimlemiskang, isegi prügikast. Ümbritsevatele puudele on paigaldatud lindude pesakastid ning isegi paar kuuske on seal ehitud: keegi on need kaunistanud jõuluehete ja kommidega ning ühe puu all istub suur põder. Pargis jalutamas käivate pensionäride sõnul teeb see kõik neile suurt rõõmu.

"Viktor käib siin sageli, ta tuleb siia rattaga," ütles meile sel talvisel teisipäevahommikul vastu tulnud Aleksandra Morozova. "Ma rääkisin temaga. Ta ütles, et läks hiljuti pensionile, tal tekkis vaba aega ning nõnda otsustaski ta oma energiat millegi hea ja kasuliku tegemisele kulutada. Tundub, et ta teeb seda kogu hingest, ja korra järele vaatab ta ka − isegi prügikasti on ta meisterdanud, kotte vahetab ise ja viib need ka minema, mitte nagu mõningad, kes oma prügi metsa tassivad... Jalutama minnes võtame me nüüd alati kaasa seemneid lindudele ja pähkleid oravatele − nad on juba harjunud ning ootavad."

Kooskõlastamata ei tohi 

"Muidugi ei tohi linna territooriumile ilma kooskõlastuseta midagi ehitada, isegi kui tegemist on lihtsalt metsapargi servas asuva pingiga," rõhutas Burenkova. "Kuid me ei hakka nõudma nende rajatiste lammutamist, kui need ei kujuta endast ohtu ega sega kedagi. See on üsna hea ajutine lahendus − töö on korralikult tehtud. Minu arvates on säärased algatused ainult tervitatavad. Kui see inimene oleks tulnud ja öelnud, et tahan teha seda või teist, ei oleks keegi vastu olnud − isegi vastupidi, oleksime meeleldi seda temaga arutanud ja teda toetanud. Me oleme alati valmis sääraseid väikesi algatusi arutama."

Sääraste rajatiste püstitamise peamine tingimus on nende ohutus. Pärast rajatistega tutvumist tõdes Rita Burenkova, et ajutise lahendusena pole selline nurgake sugugi halb. "Inimene on vaeva näinud ja linnaelanikele meeldib... Kui selliseid hoolivaid inimesi linnas rohkem oleks, näeks see veelgi parem välja. Kuid rõhutan veel kord: korda peab siiski järgima ning oma tegevus tuleb kooskõlastada. Seepärast tahaks selle inimesega kohtuda ja seda talle selgitada. Ning teda tehtud töö eest muidugi ka tänada," lisas Burenkova.

Metsapark saab peagi uue ilme 

Burenkova ütles, et säärased rahvaalgatused ajendavad Metsapargi rekonstrueerimise projekti elluviimisel veelgi kiiremaid samme astuma. Tema sõnul hakkab park juba järgmisel aastal uut ilmet omandama.

"Detailplaneering on kinnitatud ning järgmise aasta alguses kuulutatakse välja projekteerimiskonkurss," selgitas ta. "Esimesel etapil tehakse valmis kõnniteed ja rajatakse valgustus, aga kavas on palju muudki: autoparkla ehitus Kalevi ja Metsapargi tänava nurgale, spordirajatised, rahvaürituste läbiviimise plats jne. Projekt peab valmis olema järgmisel aastal ning loodame, et siis algab ka ehitus, kuid esialgu pole selge, kas tegema hakatakse kogu kompleksi korraga või osade kaupa. Raha selleks on kavas leida regionaalse kõnniteede sõlme arendamise projekti raames. Kõike kavandatut korraga ellu viia ei ole ilmselt võimalik, ent projekteerimisega hakkame tegelema. Ning projekti elluviimiseks tuleb ka investoritega tööd teha," rääkis Burenkova.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles