Riik tuleb omavalitsustele lastekaitses appi

Ida piirkonna lastekaitse üksuse meeskond oma esimesel tööpäeval 4. jaanuaril: lastekaitsejuhtumi konsultant Kristeli Peri, nõunik Marika Laanemäe ja peaspetsialist Maarika Tarum. Foto: Matti Kämärä

Sotsiaalkindlustusamet avas Jõhvis Ida piirkonna lastekaitse üksuse, mille kolmeliikmeline meeskond abistab kohalikke omavalitsusi keerulisemate juhtumite lahendamisel ja paneb eri valdkondade spetsialistid ühiselt abi vajava lapse heaks tööle.

Tulenevalt uuest lastekaitseseadusest avatud piirkondlik lastekaitse üksus asub Jõhvis maavalitsuse hoones; selle ülesandeks on Ida- ja Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate nõustamine, koolitamine ning järelevalve.

"Ka siiani oli väga palju häid spetsialiste ja hästi töötavaid asutusi, aga igaüks oli võib-olla liiga palju oma mängumaas kinni. Vahel kukkus abi vajav laps nendevahelisse prakku," selgitas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet. "Meie ülesanne on teha nii, et neid pragusid enam pole. Ehk panna kogu tugispetsialistide armee ühiselt abi vajava lapse heaks tööle, nii et ta ei lõpetaks vangis ega vajaks hiljem mõnda teraapiat."

Ei dubleeri

Saarevet lisas, et lastekaitse üksus ei dubleeri seda tööd, mida tehakse kohalikes omavalitsustes. "Lapse juhtum oli, on ja jääb kohaliku omavalitsuse lahendada, aga meie roll on toetada ja õpetada, kus vaja, samuti pakkuda vajalikke teenuseid."

Lastekaitse üksuse juht Eve Liblik nentis, et omavalitsuse lastekaitsetöötaja peab olema väga tark. "Ta peab teadma perekonnaõigust, hooldusõiguse küsimusi, oskama kohtusse pöörduda ja hinnata lapse abivajadust. Tema töövaldkonda kuuluvad puuetega, käitumishäiretega, väärkoheldud ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed. Ega seda kõike koolis ei õpetatagi."

Lastekaitse üksuse nõunik Viola Läänerand tõi esile, et väiksemates valdades lastekaitsetöötajat alati ei olegi. Sel juhul tegeleb üks sotsiaaltöötaja inimesega sünnist surmani ega pruugi teada kõiki lastega töötamise eripärasid.

Saarevet arvas, et nõustamist ei tule kohalikele omavalitsustele peale suruda, sest kõik peaksid olema huvitatud sellest, et töö lastega oleks hästi tehtud.

"Kui tõesti kusagil on keegi, kes sellest aru ei saa, on meil ka järelevalve hoob, aga alguses tahame ikkagi rõhutada koostööd. Juhul kui see ei vii tulemuseni, läheme kohapeale ja vaatame, kas omavalitsuses on lastekaitsetöö tagatud sellisel tasemel, nagu seadus ette näeb. Kui ei ole, siis saame põhimõtteliselt sanktsioone rakendada. Loodan, et selleni me siiski ei jõua."

Ida piirkonnas nõustab kohalike omavalitsuste ametnikke lastekaitsejuhtumi konsultant Kristeli Peri. Ida piirkonna nõunik Marika Laanemäe ja peaspetsialist Maarika Tarum tegelevad aga ennetusega ning korraldavad valdkonnaülest koostööd.

Õigeaegne sekkumine

"Loodame liikuda koos kõigi ametnike ja kodanikega selles suunas, et lapse muret märgatakse varakult ning sekkutakse õigel ajal. Lapse esmane kasvukeskkond on ikkagi perekond ja kui vanemad jäävad hätta, peaksid tulema appi spetsialistid tervise, hariduse või sotsiaalvaldkonnast. Sotsiaalkindlustusamet koordineerib ennetust ja koostööd, et me liiguks laste huvide kaitsel ühes suunas," selgitas Läänerand.

Liblik tähendas, et lastega tegelevad justkui kõik − pedagoogid, arstid, politseinikud, sotsiaaltöötajad −, aga tihti jääb puudu koostööst. "Kui on juba tekkinud suurem mure, selgub, et seda oleks saanud ära hoida, kui inimesed, kes probleemist teadsid, oleksid omavahel rääkinud. Lastekaitse üksus hakkab korraldama kohtumisi mitte ainult keerukate juhtumite puhul, vaid ka ennetusena, et koostöövõrgustik käiks regulaarselt koos."

Uuest aastast korraldatakse lastekaitsetöötajatele töönõustamist, et vältida nende läbipõlemist. "Sellises keerulises valdkonnas on supervisioon elementaarne. Selleks, et mitte ise koos lapsega nutta, vaid suuta aktiivselt probleemi lahendada, peab olema elurõõmus inimene," märkis Liblik.

Mitmesuguseid teenuseid pakutakse ka abi vajavatele lastele ja peredele. Näiteks multidimensionaalne pereteraapia on mõeldud õigusrikkumisi toime pannud lastele, et hoida ära nende erikooli või vanglasse sattumine. "Esimesed pered on selle teraapia lõpetanud ja me oleme saanud positiivset tagasisidet," tõdes Läänerand. Samuti jätkub vanemlusprogramm, kus vanematele õpetatakse lihtsaid võtteid, kuidas nn raske lapsega toime tulla.

Lasteabi telefon

Saarevet rõhutas, et abi vajav laps ja perekond on kõigi ühine vastutus. "Igaüks meist on laste kaitsja. Abi vajava lapse märkamisel tuleb kindlasti teavitada kohalikku omavalitsust või helistada lasteabi telefonil 116111, mis võtab kõnesid vastu ööpäev ringi ja kuhu pöördudes saab jääda anonüümseks."

Kui lasteabi telefon on olnud käigus aastaid, siis 1. jaanuarist hakkas esimest korda tööle ööpäevaringne ametnike nõustamise telefon.

"Eelkõige on see mõeldud keerukamate juhtumite korral, kui näiteks politsei läheb koju, seal on väga kriitiline olukord ja tuleb otsustada, kuhu laps paigutada. Juhul kui kohaliku omavalitsuse ametnikku ei saa kätte, tuleb riik appi," rääkis Läänerand.

"Paljud kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad on väga tublid ja võtavad telefoni vastu 24 tundi ööpäevas, aga me oleme olemas, kui on vaja. See pole päris nii, et enne oli must maa. Pakume lisavõimalust, et spetsialistid ei tunneks end üksinda," lisas Saarevet.

Lastekaitseseaduse rakendamiseks on 2016. aastal ette nähtud 1,4 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus avati veel Tallinnas, Tartus ja Pärnus.